Kurtna järvede veetase võib veelgi langeda
11. september 2013, 21:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui kolmes aastase suurima veetaseme langusega järves juuni lõpuks olukord mõnevõrra paranes, siis nüüd on alanud uus langus, millele külm talv võib veelgi hoogu anda.
Mai lõpus lõi Tallinna ülikooli ökoloogia instituudi järveuuringute töörühm häirekella: aasta väldanud veetaseme mõõtmised Kurtna järvestiku järvedes näitasid ootamatult järsku veetaseme alanemist kolmes Natura elupaigatüübi umbjärves - Martiska järves, Kuradijärves ja Ahnejärves -, kus aastaga oli veetase alanenud kuni 80 sentimeetrit.
Järgnes kuivapoolne suvi, mis sademete vähesuse poolest ei jäänud väga palju alla 2010. aasta põuasuvele.
Juunis oli vett rohkem
"Kuna maikuus sademeid ikka oli ja järvedesse jõudis ka lumesulamisvett, siis juuni lõpuks need kolm järve mõnevõrra taastusid," rääkis järveuuringute töörühma juht, TLÜ ökoloogia instituudi vanemteadur Jaanus Terasmaa. "Kuradijärves tõusis veetase selleks ajaks umbes 15, Martiska järves kaheksa sentimeetrit."
22. augustil näitasid mõõdulatid taas veetaseme alanemist.
"Ekstreemset kuiva suvel ei olnud; vähe küll, aga midagi ikka sadas. Talvel seevastu vedelaid sademeid pole - kui just ei tule hästi pehme talv - ja järved toituvad siis ainult põhjaveest," võib nende ohus olevate järvede veetaset Terasmaa sõnul kevadel ees oodata uus langus.
Mõõdulatid on teadlastel pandud kokku 13 järve, teistes kõigub veetase mõistlikkuse piires ja loogiliselt.
Viimatisel Kurtnas käigul võtsid teadlased taas ka veeproove. Raudi kanalis Kurtna sissevoolul sisaldus sulfaate rohkem kui kunagi varem - 324 milligrammi liitris. Varem on see näit kõikunud 230-260 milligrammi vahel.
Terasmaa arvates võib põhjuseks olla Viru kaevanduse sulgemine, misjärel ei tule sealt enam piisavalt vett, et lahjendada Estonia kaevandusest välja pumbatavat vett.
"Muidugi ei saa ühe analüüsi põhjal veel järeldusi teha," möönis ta.
Uued veeproovid võetakse septembri viimasel nädalal, kui teadlased kaks päeva Kurtnas järvede juures toimetavad.
KIK seire jätkamist ei toeta
Terasmaa sõnul tegeleb töörühm nüüd Kurtna järvedega üksnes missioonitundest: "Aastane projekt lõppes meil selle kevadega ära ja kuigi taotlesime keskkonnainvesteeringute keskuselt toetust projekti jätkamiseks, vastati meile eitavalt - põhjuseks öeldi olevat liiga väike omaosalus."
Järgmisse taotlusvooru taotlust uuesti ei esitatud - talvel neid töid nagunii teha ei saaks. Niisiis püüavad teadlased pelgalt heast tahtest korra kuus Kurtnas ära käia ja seirega mingit järjepidevust hoida.
Kurtna järvedes toimunud muutusi käsitlevale murekirjale, mille Jaanus Terasmaa maikuus mitmele ametkonnale ja ajakirjandusväljaandele saatis, pole ta vastuseid saanud.
"Tagasisidet olen saanud ainult Põhjarannikust ja Eesti Päevalehest; ükski ametkond pole vastanud. Võib-olla ei pidanud nad seda ametlikuks pöördumiseks, millele peaks vastama."
Keskkonnaametist öeldi Põhjarannikule kevadel, et Kurtna maastikukaitsealale koostatakse praegu kaitsekorralduskava, milles kavandatakse järvede hea seisundi tagamiseks korraldada põhjalik inventuur ning seirata veetaset, vee kvaliteeti ja järvede elustikku. Kaitsekorralduskava on plaanis kinnitada aasta lõpus, mille järel asutakse neid tegevusi ellu viima.
Teadlaste arvamust, et veetaseme alanemine järvedes võib olla seotud suurenenud veevõtuga Vasavere veehaardest, keskkonnaministeerium ei kinnitanud ega lükanud ümber, sest põhjalikke kõiki võimalikke mõjureid haaravaid uuringuid pole Kurtna järvestikus ammu tehtud.