Suutlikkuse käärid

Põhjarannik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Järjekordne kohalike omavalitsuste võimekuse edetabel ei näita Ida-Virumaad kõige halvemas valguses: nii palju punaseid laike kui Lõuna- ja Kagu-Eesti piirkonnas siin ei leia.

Samamoodi pole rabavaid üllatusi. Maakonnakeskuse Jõhvi liidriroll püsib, eespool on veel põlevkivivallad ja teised maakonna linnad ning edetabeli lõpust leiab taas Peipsi-äärsed kääbusvallad Alajõe ja Lohusuu, mis on elujõust ammu tühjaks imetud.

Mõnevõrra üllatav on Narva-Jõesuu keskpärane suutlikkus. Kui Toila on Jõhvi (kuurort)satelliidina maakonnas teisel kohal, siis Narva naabruses asuv suvituslinn teeb küll teistele silmad ette oma kinnisvarahindade poolest, aga kuna märkimisväärne osa sealsetest kinnisvaraomanikest pole Narva-Jõesuu maksumaksjad, on omavalitsus hädas nii teenuste arendamisel kui linna majandamisel.

Regionaalminister Siim Kiisler pidas uuringut kommenteerides peamiseks murekohaks, et sõltuvalt elupaigast saavad inimesed väga erinevaid ning eri tasemega teenuseid. Ja lootus, et kõik praegused omavalitsused neile seadustega pandud ülesandeid täita suudavad, on ebareaalne.

Riik peaks endalt küsima, kas võimekuse ühtlustamiseks piisab haldusreformist või on tarvis ka maksupoliitika muudatusi. Piirkondlikke maksuerisusi on parempoolne valitsus siiani vältinud, aga näiteks väiksem toasooja käibemaks või suurem tulumaksuvaba miinimum on üks võimalus ääremaa elanike heaolu parandada. See teeb küll maksude haldamise kulukamaks, ent tasakaalustaks riigi arengut.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles