Mõõdukalt ettevaatlik eelarve
26. september 2013, 22:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2014. aasta riigieelarve sai valitsuses koostatud ajal, mil meie tööpuudus on kiiresti vähenenud ning palgad on kasvanud. Statistikaameti viimaste andmete järgi lausa 8,5 protsenti.
Eelarve tulud on laekunud oodatust paremini.
Samas kasvab meie majandus loodetust tagasihoidlikumalt, vaid 1,5 protsenti. Ka meie peamiste ekspordipartnerite majanduslik olukord on ebakindel. Paljude teiste riikidega võrreldes on meil läinud seni päris hästi. Ühelt poolt tekitab see soovi rohkem kulutada, teisalt on meil kõigil veel piisavalt selgelt meeles kriisi õppetunnid. Me peame olema oma kulude suurendamisel realistlikud.Tuleva aasta riigieelarve on koostatud mõõduka ettevaatlikkusega. Eelarve on sotsiaalselt vastutustundlik - aitame neid, kes kõige rohkem abi vajavad. Eelarve on ettepoole vaatav - me jätkame olulisi haridusreforme, panustame riigikaitsesse ja hoiame oma riigi rahanduse korras. Maksusüsteem on endiselt stabiilne, lihtne ja läbipaistev. Maksukoormus langeb 2014. aastal 32,1 protsendini SKTst, mis on viimase kuue aasta madalaim tase. Eesti riigi eelarve tulud on igal aastal kasvanud, isegi 2009. aastal. Riigieelarve tulude mahuks on järgmisel aastal planeeritud 8 miljardit eurot, mida on 333 miljonit eurot ehk 4,3 protsenti rohkem kui selleks aastaks kavandatud. 2014. aasta riigieelarve kulud kasvavad 377 miljonit eurot ehk 4,9 protsenti 8,06 miljardi euroni. Kulud kasvavad peaaegu kõigis valitsemisalades.
Valitsussektori võlakoormus on järgmise aasta lõpuks 10 protsenti meie sisemajanduse kogutoodangust, mis on jätkuvalt väikseim Euroopa Liidus.
Tuleval aastal inimeste toimetulek paraneb. 2014. aastal suurenevad pensionid 5,8 protsenti. Ilmselt saab see olema kõige kiirem pensionikasv Euroopa Liidus. Aastas lisandub pensionärile keskmiselt 240 eurot, mis tähendab iga kuu 20 euro võrra suuremat pensioni. Suureneb ka lisatulumaksuvabastus pensionidele. Järgmisel aastal suureneb toimetulekutoetuse määr üle 17 protsendi 90 euroni kuus. Riigitöötajate palgafond suureneb järgmisel aastal 5,1 protsenti. Valitsus on seisukohal, et uute ametikohtade juurdeloomisest tuleb hoiduda. Kultuuritöötajatel, õpetajatel ja hooldustöötajatel tõusevad palgad keskmisest rohkem. Õpetajate alampalk suureneb 715 eurolt vähemalt 800 euroni kuus. Selline palgatõus on võimalik suuresti tänu haridusvaldkonna reformidele. Riigi pikaajalise konkurentsivõime kasvatamiseks on oluline tagada kvaliteetne haridus ja toimiv taristu.
2014. aasta eelarvest saavad tuge kõrgharidusreform, vajaduspõhiste õppetoetuste reform ja koolivõrgureform.
Me jätkame riigigümnaasiumide arendamist. Lisaks sel aastal ehitatud Nõo, Viljandi, Läänemaa ja Jõgevamaa gümnaasiumile saavad tuleval aastal korralikud õppehooned Võru, Pärnu, Tartu ja Jõhvi.
Kavas on kutseharidust tööturuvajadustele lähemale viiva reformi rakendamine. Tasuta õppekohtade arvu suurenemise tõttu tõusevad kõrghariduse tegevustoetused tuleval aastal 136 miljoni euroni. Vajaduspõhiste õppetoetuste maht suureneb 15,7 miljoni euroni.
Riik investeerib tuleval aastal teadus- ja arendustegevusse 143,4 miljonit eurot. Ettevõtete konkurentsivõime arendamisse suuname 90,4 miljonit eurot. Tuleval aastal investeerib riik olulistesse kultuuriobjektidesse, siseturvalisuse valdkonna hoonetesse ning teedesse.2014. aastal moodustavad valitsussektori investeeringud 832 miljonit eurot ehk ligi kuuendiku kõigist riigis tehtavatest investeeringutest.Tallinnas saab lõpuks ometi alustada kunstiakadeemia uue hoone ehitust. Tartus jätkub Eesti rahva muuseumi ehitus ning alustatakse riigiarhiivi uue hoone ehitamist. Rajatakse nukuteatri uus saal ning rekonstrueeritakse Ugala teatrihoone, mis on viimane teatrimaja, kus töötingimused pole seni olnud tänapäevased.Tänu investeeringutele ja kultuuritöötajate palgatõusule kasvab kõige rohkem kultuuriministeeriumi eelarve - 22,8%.Üle poole riigieelarvest kavandatud investeeringutest on siseministeeriumi haldusalas. Tartu ja Tallinn saavad päästeameti ja häirekeskuse ühishoone, Häädemeeste ja Võru uued haldushooned politsei- ja piirivalveametile ja päästeametile.Järgmisel aastal rahastatakse teehoidu kütuseaktsiisist 220 miljoni ja tõuketoetustest 60 miljoni euroga.Seega kasutame teehoiuks Euroopa Liidu raha senisest vähem. Kohaliku maksuraha enamal määral kasutamine võimaldab keskendumist tugi- ja kõrvalmaanteede arendamisele. Kütuseaktsiisist rahastatakse teehoidu. Jätkame ka suuremahuliste transpordi taristuprojektidega. Uue veeremi kasutuselevõtu tõttu paraneb reisirongiliikluse kvaliteet kõikidel liinidel. Eesti teeb esimese sissemakse Rail Balticu ühisfirmasse, mis on sammuks kiirraudtee ehitamisele Tallinnast Leedu-Poola piirini.Alustame Tallinna trammiteede renoveerimist ning pealinna jõuavad uued trammid, mis hakkavad sõitma neljandal liinil.Jätkatakse väikesaartega ühenduse pidamiseks uute reisiparvlaevade ehitamist. Kohalikele omavalitsustele minev tulumaksuosa kasvab 11,54-lt protsendilt 11,6 protsendini. Kohalike omavalitsuste tulud peaksid järgmisel aastal kasvama 6,6 protsenti - kohalike omavalitsuste kogukulud ulatuvad tuleval aastal 1,481 miljardi euroni, mis on suurem kui ühelgi varasemal aastal. Kohalike teede hoiuks läheb 10 protsenti kogu teede rahastamise mahust ehk 28 miljonit eurot.Eesti linnade kokku umbes miljon elanikku saavad endale 2014. aasta lõpuks puhta joogivee.
Uue tänavavalgustuse saavad Haapsalu, Jõhvi, Keila, Kuressaare, Paide, Valga ja Võru.
Valitsuse kindel soov on kasutada kaks protsenti sisemajanduse kogutoodangust meie riigikaitse arendamiseks. Peaminister Andrus Ansipi kõne 2014. aasta eelarve üleandmisel riigikogule lühendatud kujul.