Kurtna vanal tuuleveskil on lootus uuele elule

Külli Kriis
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui praegu katuseta seisev ja võssa kasvanud Kurtna tuulik pisut korda teha, võiks see ehk kelleski huvi äratada ja uue kasutuse leida.
Kui praegu katuseta seisev ja võssa kasvanud Kurtna tuulik pisut korda teha, võiks see ehk kelleski huvi äratada ja uue kasutuse leida. Foto: Peeter Lilleväli

Illuka vallavalitsus algatas suvel kaitsealuse Kurtna mõisa tuuleveski peremehetuks tunnistamise, et oleks võimalik varisemisohtlikus seisundis ehitist mõneti korrastada. 

19. sajandil ehitatud Kurtna mõisa tuuleveski asub küll valla territooriumil, ent reformimata riigimaal. Selle omanik on riik, valdajaks on viimastel aastatel olnud nii riigimetsa majandamise keskus, maavalitsus kui isegi maanteeamet. Selle aasta algusest on veski kaitsekohustus Illuka vallavalitsusel.

Jaanuaris saatis muinsuskaitseamet vallale märgukirja, milles räägiti vajadusest veski ümbert võsa raiuda ja koristada, samuti hoonele katus peale panna.

"See on varisemisohtlik objekt - keda ma sinna julgen koristama saata?" ütles Illuka vallavanem Oleg Kuznetsov. "Katuse jaoks on vaja projekti, aga kui veski ei ole valla oma, ei saa me ju hanget teha."

Sellise sisuga vastus vallast muinsuskaitseametile saadetigi. Koos täpsustusega, et vallal on kavas veski munitsipaalomandisse taotleda.

Äriideid on õhus 

Hakatuseks algatati suvel veski peremehetuks tunnistamine, mis seni veel pole ametlikku kinnitust saanud.

"Kui selle valla omandisse saame, tahame seda natuke korda teha, võib-olla veidi konserveerida... Mis edasi saab, on volikogu otsustada - kas seda hoonet oleks vallale endale vaja või tuleks müüki panna. Mõned inimesed on veski vastu huvi tundnud, mingid äriideed on õhus," rääkis Kuznetsov.

"Selliseid märgukirju saadame omavalitsustele aeg-ajalt ikka," ütles muinsuskaitseameti Ida-Virumaa vaneminspektor Kalle Merilai, et nende eesmärk on omavalitsusi koostööle ärgitada. Mäetagusel näiteks, kus selliseid mitte kellegi omanduses olevaid kaitsealuseid objekte on päris mitu, on lähemal ajal plaanis läbirääkimised nende tuleviku üle.

"Kui objekt asub reformimata riigimaal, siis selle omanik on küll riik, aga omaniku esindaja on kohalik omavalitsus," selgitas Merilai. "Omavalitsuse ülesanne on jälgida, et sellised objektid säiliksid, et neid ei lõhutaks. Häda on selles, et omavalitsus saab seal küll teha tegevusi, mis suurt kulu ei nõua - niita näiteks -, aga mitte suuremat raha nõudvaid töid."

Koostöös õnnestub päästa 

Heaks näiteks ameti ja valla koostööst toob Merilai riigi omandis oleva Vasknarva linnuse, mille konserveerimist korraldab - muinsuskaitseameti toetusega - juba kolmandat aastat Alajõe vallavalitsus. Samamoodi toimetatakse koostöös Lüganuse vallavalitsusega Lüganuse pastoraadi aida katuse restaureerimisel. Illuka vallavalitsus aga sulges valla raha eest Illuka mõisa peahoone ukse- ja aknaavad ning pani hoonele elektroonilise valve peale.

"Koostöö omavalitsustega toimib," kinnitas Merilai, et ühiselt on ka üsna kasinate toetussummadega suudetud mälestiste kaitseks mõndagi ära teha.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles