Miks hoolida heast valimistavast?
4. oktoober 2013, 00:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Juba neljandaid valimisi järjest kutsuvad vabaühenduste liit EMSL, ajakirjanikud ja paljud teised kandideerijaid üles järgima head valimistava - 11 iseenesest küllaltki enesestmõistetavat viisaka kampaaniategemise põhimõtet.
Tulemusi justkui on ja ei ole ka. Ühest küljest on nii valijad, kandidaadid kui ka poliitikakommenteerijad hea valimistava põhimõtetest selgelt teadlikumad. Harvemini tuleb ette juhuslikke, "ehku" peale tehtud rikkumiste katsetusi põhimõttel "proovin, äkki ei jää vahele".
Täitsa selgelt käitub enamik kandidaate ja nimekirju nii, nagu kirjutatud ja kirjutamata reeglid ette näevad: neil on plaanid, kuidas elu oma kodukohas edasi viia (mõnel rohkem, teisel vähem läbi mõeldud; mõnel paremini, teisel puudulikumalt põhjendatud), nende elluviimiseks taotletakse valijate toetust ja kui see saadakse, hakatakse seda ka tegema, nii hästi-halvasti kui osatakse.
Selle kõrval on endiselt olemas ja varasemast vahest rohkemgi täiesti teadlikke, jultunud heade tavade rikkumisi. Mille puhul teatakse, et nii pole ilus, et pole lubatud - ja tehakse ometi.
Kõige levinumaks näiteks on siin võimulolijate soov kindlustada oma tagasivalimist, võttes kampaania tegemisel isiklikule rahakotile lisaks ka linna või valla oma. Nii tekivad enne valimisi tänavaile plakatid ja postkastidesse voldikud, kus kohalikud poliitikud maksumaksja raha eest kutsuvad inimesi tervise eest hoolt kandma, osalema just valimiste eel valmis saanud staadionide ja tänavate avamisel või teadmiseks võtma fakte, mida kõike head linnajuhid on seni korda saatnud ja mida nad veel korda saata sooviks.
Kõik see - üritused, reklaamid, ülevaated - on ju normaalne valimiskampaania osa, ent kui ühed peavad selle tegemisel toime tulema oma rahaga, siis teised võtavad rahumeeli lisa meie ühisest kaukast. Niimoodi luuakse endale soodsamad tingimused.
Kujutagem ette tõkkejooksu starti, kus üks võistleja saab lasta oma rajalt tõkked kõrvaldada. Arusaadav, et tal on siis lihtsam finiši suunas liduda ning võrdsest, ausast võistlusest, kust võitjana väljuks parim, pole enam mõtet kõnelda.
Hea valimistava sai 2009. aastal sõnastatud just selleks, et tagada aus, sisukas, võrdsete võimalustega valimisvõitlus, mille tulemusena saaks valija teha võimalikult targa otsuse. Muidugi on sama eesmärgi nimel vastu võetud ka hulk seadusi, kuid on selge, et seadustega ei saa reguleerida kõike ning vaba ühiskond tugineb nende kõrval suurel määral ka enesekontrollile. On terve hulk asju, mida me teeme või jätame tegemata mitte käskude mõjul või karistuste hirmus, vaid selle pärast, et nii on õige. Et me tahame elada ühiskonnas, kus ka teised sellisel moel käituvad.
Aga paljud õpitud kommetest võivad kaduda, kui satume mingisse erilisse situatsiooni. Ka valimised on poliitikutele eriline situatsioon, kus korraga on nendel kaalul päris palju - seejuures seda rohkem, mida kauem on võimul oldud. Nii on inimlikult arusaadav, et hakatakse kasutama võtteid, mille ebasobivusest tegelikult ju ka ise aru saadakse.
Hea valimistava ülesanne on seega aidata kandideerijatel ka pingelises olukorras rajal püsida. Tuues valimiste valvuritega välja konkreetseid tegusid, lubadusi, reklaame, kus hea tava vastu eksitud, püüame saavutada, et kõverteede kasutamisega kaasnev kahju avaliku hukkamõistu näol oleks suurem kui neist loodetav tulu.
Siit tuleb põhjus valijale, miks võiks ka oma valimisotsuse tegemisel arvesse võtta seda, kuivõrd kandidaat heast valimistavast on suutnud kinni pidada. Nagu poes ostuotsust tehes - näiteks eelistades kõikidest seepidest just seda üht - anname sisse tellimuse järgmise samasuguse tootmiseks, on samamoodi ka valimiskampaaniatega.
Hääletades kandidaadi poolt, kes kas ise või kelle nimekiri kasutab ebaeetilisi või ebaausaid võtteid (mis sest, et muidu võib ta ju olla täitsa tubli ja tore inimene), anname märku, et see ongi meie silmis okei. Võime olla küllaltki kindlad, et järgmistel valimistel saame sellist kampaaniat juba oluliselt rohkem.
Märgates meie meelest ebasobivat käitumist, tuleks seda kindlasti ka välja öelda. Nii otse tegijale kui ka avalikkusele. Uskuge, eriti valimiste eel on kandidaadid tagasisidele üsna tundlikud ning seda, kuidas üks või teine võte töötab, jälgitakse ülima hoolega, valmis vajaduse korral kiiresti taktikat muutma.
Kandideerijatel endil on samuti mõistlik hea valimistava piirides püsida. Esiteks selsamal piibellikul põhimõttel, et teistele ei peaks tegema seda, mida ei soovi, et endale tehtaks.
Aga on veel teine ja tähtsamgi põhjus - oluliselt parem on olla linna- või vallajuht tarkade inimestega kogukonnas. Sellises kohas, kus kodanikud ei ole lihtsalt maksumaksjad ja tarbijad, vaid aktiivsed tegutsejad oma kodukoha paremaks muutmisel. Kes probleeme märgates ei kiru jõuetult kehvi olusid, vaid leiavad neile lahendused. Kes võtavad ette tegevusi, et probleeme ennetada. Kellele meeldib elada oma ägedas kogukonnas ja kes ei unista sellest, kuidas võimaluse tekkides kuhugi mujale putkata.
Paljud algatused, nimetagem neist näiteks "Teeme ära" ja rahvakogu, on tõestanud, et selline käitumine ei nõua mingeid supervõimeid ega erilist ettevalmistust, inimesed saavad ja tahavad niimoodi olla. Kõige lihtsam viis seda esile kutsuda on suhtuda neisse lugupidamisega. Lugupidamisega nagu tarkadesse inimestesse, kellega päriselt aru pidada ja kellega koos asju teha, mitte kui sellistesse, keda loosungite ja kingitustega ära osta.
Eelkõige räägibki hea valimistava järgimine lugupidamisest valija suhtes.