Äpardunud hange või harjumise asi?

Muudatusi Kohtla-Järve linnaliinidel, mida kasutab iga päev kümneid tuhandeid inimesi, oodati ja kardeti. Oli ju palju positiivset lubatud: bussid saavad olema uued, piletisüsteem moodne, sõidugraafikud loogilised ja ratsionaalsed.

Ent kahjuks on vähemalt esimestel päevadel kuulda rohkem negatiivset kui positiivset. Kohtla-Järve linnavalitsust pommitatakse pahaste kirjade ja telefonikõnedega ning meie lugejad helistavad ja kirjutavad toimetusse ning kaugeltki mitte vaimustunult. Inimeste veendumus on: bussisõit on läinud kallimaks, teenus aga kehvemaks.

Bussid on täis, graafikud on koostatud nii, et lapsed ei jõua kooli ja täiskasvanud ei saa tööle. Lisaks kaevatakse, et salongides on vähem ruumi ja istekohti kui varem, käepidemed, kust seistes saaks kinni hoida, on ebamugavad jne.

Kindlasti tuleb osa kriitikast kirjutada selle arvele, et uuendused tekitavad alati ka negatiivset vastukaja, kuna harjumuse jõud on suur. Ent kui pahameeletulv on ikkagi sedavõrd suur, tuleb võimudel ja bussifirmal midagi ette võtta. Selge, et busse selle hanke raames enam juurde ei osta ega neid paremate vastu välja ei vaheta. Kuid bussigraafikud on võimalik loogiliseks ning sobilikumaks sättida küll. Ja selleks pole tarvis pöörduda üksnes inimeste poole, et need teeksid ettepanekuid, ega pea linnavalitsus käima sõitjaid mehhaaniliselt loendamas. On ju nüüd bussides olemas elektroonilised validaatorid, mis sõitjaid registreerivad. Samuti on võimalik mobiilioperaatorite abil välja selgitada, mis aegadel, missugustes piirkondades ning kuhu suundades inimesed liiguvad.