Kohtla-Nõmme kool asendas valikainetunnid huviringidega

Kaks aastat tagasi sai Kohtla-Nõmme koolimaja väliselt värske ilme; maja sees toimuvale ei pööranud kooli pidaja aga kuni viimase ajani piisavalt tähelepanu. Foto: Peeter Lilleväli

Kohtla-Nõmme koolis lahendati õpetajate puudus sel moel, et riiklikus õppekavas ette nähtud valikained jäeti tunniplaanist lihtsalt välja.

Eelmise õppeaasta hakul seisis Kohtla-Nõmme kooli (tollal veel Kohtla põhikooli) direktor Ain Luuk silmitsi tõsiasjaga, et viis põhiainete õpetajat on lapsepuhkusel.

Et asendusõpetajate leidmine on keeruline, otsustas direktor õpetada neid aineid vähema tundide arvuga, piirdudes üksnes kohustusliku õppekavaga.

"Ajutiseks perioodiks polnud võimalik rohkem asendajaid leida; asendusõpetajad käisid meile tunde andmas teistest koolidest ega saanud rohkem tunde enda kanda võtta ning klassiõpetajate koormus oli niigi väga suur," rääkis Luuk, et õpetajad olid selle otsusega päri ning valmis oma õppekava ümber korraldama.

Luugi väitel oli selle otsusega päri ka kooli hoolekogu.

Hoolekogu esimees Monika Kuusmann ütles, et põgusalt oli sellest ühel koosolekul juttu tõepoolest ja kuna direktori põhjendused tundusid mõistlikud, ei osanud keegi selles probleemi näha.

Omapärased põhjendused

Ühele hoolekogu liikmele tundus selline lahendus siiski pisut kahtlane.

"Esitasin oma küsimused haridus- ja teadusministeeriumile, kust vastati, et kõik riiklikus õppekavas ette nähtud tunnid peavad olema antud," rääkis Tarmo Kütt.

Põhikooli kohustuslike õppeainete nädalatundide arvu sätestab põhikooli riiklik õppekava. Lisaks  kohustuslikele õppeainetele määratakse 1. kooliastmes kaheksa, 2. kooliastmes kümne ja 3. kooliastmes nelja nädalatunni kasutamine kooli õppekavas. Milliste ainete õpetamiseks neid tunde kasutatakse, on kooli otsustada, ent kindlasti on need osa kohustuslikust õppekavast.

Küti arvutused näitasid, et eelmise õppeaasta neljandal veerandil jäi põhikooli 1. ja 2. astmes igal nädalal puudu seitse-kaheksa tundi ning 3. astmes üks tund.

Kevadel pöördus haridusministeerium vallavalitsuse kui kooli pidaja poole, pärides selgitust, miks ei täideta koolis riiklikku õppekava.

Vallavanem Jaak Roodeni allkirjaga vastusest selgus, et valikainena kasutatakse kahes kõrgemas kooliastmes informaatikatunde, samuti on 1. klassis lisaks üks kehalise kasvatuse, 4. klassis inglise keele ja 9. klassis matemaatikatund.

"Rohkem lisatunde kasutatud ei ole, kuna kooli juhtkond ei pea vajalikuks viia sisse mõne aine süvendatud õpet, mis seadusega on ka lubatud. /---/ kool on kasutanud võimalust sisustada õpilaste aega kooli poolt pakutavate huviringidega," järgneb kirjas loetelu ringidest päevade ja klasside kaupa.

Haridusministeerium sellise selgitusega rahule ei jäänud - "kirjeldatud põhjendused ja tegevused on jätkuvalt vastuolus seadusandlusega" - ning palus koolil õppekava kiiresti seadusega kooskõlla viia ning esitada see ministeeriumile hiljemalt augusti lõpuks.

Vald probleemi ei näinud

Vallavalitsus sai probleemist väidetavalt alles siis teada, kui saabus ministeeriumi tähelepanu juhtiv kiri.

"Mina ei tea, et mõni hoolekogu liige oleks selle jutuga valda pöördunud," ütles aprillis vallavanemaks saanud Jaak Rooden.

Endine vallavanem Illart Jool kinnitas, et ka tema poole polnud varem keegi pöördunud. "Hoolekogus oli see küll jutuks, aga see jutt oli nii ebakindel, et ma ei näinud põhjust kooli juhti mitte usaldada."

Tegelikult saatis hoolekogu juba eelmise aasta mais vallavalitsusele kirja, küsides, kuidas kavatsetakse puudu olevate õpetajate probleem lahendada. Ühtlasi tunti muret selle pärast, et mõnigi lapsevanem kaalub kujunenud olukorras lapse teise kooli panekut.

Vallavolikogu tollase opositsiooni liikmed väidavad, et volikogus oli kooliga seonduv korduvalt jutuks. Kolme saadiku ettepanek kutsuda uue õppeaasta eel kokku erakorraline istung, mille üks päevakorrapunkt käsitleks kooli valmisolekut uueks õppeaastaks, jäeti tähelepanuta.

640 eurot sunniraha

Oktoobri kolmandal nädalal Kohtla-Nõmme koolis toimunud riikliku järelevalve tulemusena tõdes ministeeriumi välishindamisosakonna ekspert Regina Eimre, et tunniplaanis on ka uuel õppeaastal jätkuvalt vähem tunde, kui näeb ette riiklik õppekava. Kooli õppekava esitas direktor pärast korduvaid meeldetuletusi alles 4. oktoobriks, kusjuures kooli hoolekogu ja õpilasesindus polnud sellele arvamust andnud. Samuti oli esitatud õppekavas olulisi puudusi, muu hulgas polnud tunniplaan kooskõlas riikliku õppekavaga.

Direktorile tehtud ettekirjutused andsid puuduste kõrvaldamiseks aega 25. novembrini.  Ühtlasi hoiatati, et kui neid tähtajaks ei täideta, rakendatakse sunniraha summas 640 eurot.

"Selliseid asju juhtub harva, et kooli õppekava ei vasta riiklikule õppekavale, et koolis on õpilastel vähem tunde tunniplaanis, kui näeb ette riiklik miinimum, ning et kooli direktor ja pidaja eiravad ministeeriumi tehtud tähelepanekuid," ütles ministeeriumi avalike suhete osakonna konsultant Asso Ladva.

Õppeaasta jooksul mõned samalaadsed kaebused tema sõnul siiski ministeeriumisse jõuavad. "Enamasti reageerivad koolijuhid ja kooli pidajad ministeeriumi märkustele koostöövalmilt: puudused kõrvaldatakse ja ministeeriumi teavitatakse sellest tähtajaks. Selles mõttes on Kohtla-Nõmme kooli juhtum esimene, kus nii kooli pidaja kui ka koolijuht alates 2012. aasta detsembrist, mil ministeeriumisse saabusid esimesed kaebused, kuni käesoleva ajani ei ole probleemi lahendanud."

Maavalitsus kuulis viimasena

"Meile tuli see üllatusena," ütles maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Kaarin Veinbergs, et kuna lastevanemad pöördusid otse ministeeriumi poole ning ministeerium pidas vajalikuks nii suure probleemiga ise tegelda, sai maavalitsus asjast teada alles siis, kui neile riikliku järelevalve õiend saadeti.

"Ma ei mäleta, et oleksime varem mõne oma haridusasutuse kohta sellise kirja saanud," tõdes ta. "Eks kooli pidaja on lasknud koolil niimoodi ülejala tegutseda. Aega neid asju korda ajada oli ju piisavalt."

Veinbergs näeb juhtunus ka midagi positiivset: "Lõpuks on lastevanemad aru saanud, et lapse haridus on mitte üksnes kooli, vaid ka nende asi. Tunnustan nende inimeste julgust ja pealehakkamist, kes oma kahtlusi niisama ei jätnud, vaid tegutsema asusid."

Tähtajaks asjad korda

"See on tõlgendamise küsimus," hakkas Ain Luuk veel kolm päeva tagasi taas huviringidest rääkima. Tema sõnul on ka ministeeriumis võetud suund õppekoormuse vähendamisele ja selles võtmes olnuks Kohtla-Nõmme kool ju suisa edumeelne.

Ettekirjutust on ta siiski täitma asunud. "Matemaatika ja inglise keele lisatunnid on teisel veerandil juba tunniplaanis sees, teisest poolaastast tuleb 5. klassis juurde vene keel teise keelena - hakkame seda varem õpetama, et lastel 6. klassis lihtsam oleks."

Luuk kinnitas, et ministeeriumi seatud tähtajaks saavad kõik asjad korda; osa nõutud dokumente oli hoolekogu liikmetele juba teisipäeval välja saadetud. Eile õhtul kogunes kooli hoolekogu neid arutama ja oma arvamust andma.

Ain Luugile on eelolev nädal Kohtla-Nõmme kooli direktorina viimane.

"Mul on uue vallavõimuga liiga palju eriarvamusi," ütles ta lahkumise põhjuseks.