Euroopa Liidu toetus Eestile ei kao, vaid suureneb

Arto Aas
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arto Aas.
Arto Aas. Foto: Põhjarannik
Arto Aas.
Arto Aas. Foto: Põhjarannik

Euroopa Parlament võttis vastu Euroopa Liidu uue eelarve aastateks 2014-2020. Uue eelarve maht on ligi triljon (üks ja kaksteist nulli) eurot, mis võrdub peaaegu 125 Eesti riigi eelarvega.

Eesti saavutas Euroopa Liidu järgmise eelarveraamistiku läbirääkimistel hea tulemuse. Tänu korras rahandusele, konstruktiivsele asjaajamisele ja heale kuvandile suhtuti ka meie soovidesse lugupidavalt ning tulemused on rahaliselt mõõdetavad: seitsme aasta jooksul toetab euroliit Eesti arengut 5,89 miljardit euroga. Saavutasime ka erandi ühtekuuluvuspoliitika investeeringutes, millega võitsime juurde 350 miljonit eurot.

Kuigi Euroopa Liidu eelarves toimuvad muutused on meile tihti liiga aeglased, võib paljude suundumuste üle ometi heameelt tunda. Praegu kehtiva eelarvega võrreldes suureneb oluliselt teadus- ja arendustegevuse rahastamine. Eraldi eelarve sündis üleeuroopaliste transpordi- ja energiaühenduste loomiseks. Eestile tähendab see Rail Balticu raudteed ning võimalikku veeldatud maagaasi terminali koos Eesti-Soome gaasitoruga Baltic Connector.

Euroopa Liidu põllumajandussubsiidiumide osakaal uues eelarves väheneb, samal ajal liikmesriikide põllumeestele makstavad toetused ja konkurentsitingimused ühtlustuvad. Eesti põllumeeste ebavõrdne kohtlemine väheneb, aastast 2020 saavad meie põllumehed toetust arvestuslikult 196 eurot hektarilt praeguse 143 asemel. ELi toetused Eesti põllumajandusele kasvavad kokku 41 protsenti.

Veel mõnda aega tagasi õhutasid opositsioonisaadikud paanikat, et pärast 2013. aasta lõppu euroraha kaob. Reaalsus on see, et aastatel 2014-2020 saab Eesti 907 miljoni eurot rohkem kui varasemal perioodil. See tulemus on imetlusväärne, sest esimest korda ajaloos on Euroopa Liidu järgmise seitsmeaastase finantsperioodi eelarves vähem raha kui eelneval perioodil. On, mille üle uhke olla.

Ka praegu levib avalikkuses hirmutav legend, et järgmisel Euroopa Liidu eelarveperioodil, mis algab 2020. aastast, tabab Eestit katastroof. Vaese ja saamatu Eesti eurorahakraanid keeratakse kinni, järgneb allakäik ja ahastus. Tegelikult on meie ees kaks võimalikku arengut. Esimese järgi on 2020. aastal Eesti nii jõukas, et ei vajagi enam senises mahus Euroopa Liidu abiraha.

Teise, väiksemat jõukust prognoosiva stsenaariumi järgi saame euroraha endiselt edasi. Paanikaks pole põhjust. Kindlasti on meie eesmärk saada jõukaks riigiks, mis enam abi ei vaja, vaid suudab ise teisi aidata. Ja kindlasti peame olema ettenägelikud ning investeerima Euroopa Liidu vahendeid jätkusuutlikult, hoidudes uute püsikulude ja ajutiste hüvede tekitamisest.

Tänu korras rahandusele on Eestil võimalik suunata Euroopa Liidu vahendid siinse elu- ja ärikeskkonna atraktiivsuse tõstmiseks ning struktuursete reformide jätkamiseks. Õppides möödunud perioodi kogemustest, on valitsus koos riigikoguga kinnitanud ka järgmise eelarveperioodi üleriigilised prioriteedid: kvaliteetne haridus, suur tööhõive, konkurentsivõimeline majandus, puhas looduskeskkond ja korralikud transpordivõimalused.

Seega on meil põhjust olla rahul ning panen nii otsustajatele kui ka tõepoolest igale inimesele südamele, et teeksime endale selgeks, milliseid võimalusi Euroopa Liitu kuulumine pakub, ja kasutaksime kõiki neid võimalusi parimal võimalikul viisil nii riigi kui ka meie inimeste võimete väljaarendamiseks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles