Korterite hindades on hiiglaslikud käärid

Sirle Sommer-Kalda
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Merike Peepmaa näitab Jõhvi kesklinnas Vahe tänaval müügis olevat 2toalist korterit. Just 2toalisi pakutakse kohalikul kinnisvaraturul kõige rohkem.
Merike Peepmaa näitab Jõhvi kesklinnas Vahe tänaval müügis olevat 2toalist korterit. Just 2toalisi pakutakse kohalikul kinnisvaraturul kõige rohkem. Foto: Peeter Lilleväli

Eelmisel aastal müüdi maakonnas kõige odavam korter 1 ja kõige kallim ligemale 350 000 euroga. Kinnisvaraspetsialistide sõnul pole erinevalt pealinnast hüppelist hinnatõusu toimunud.

Kui võrrelda maa-ameti tehingute andmebaasis 2013. aastal müüdud korteriomandite maksumust, siis nähtub, et hinnavahed pole maakonnas vähimalgi määral ühtlustunud.

Nii läks Kiviõlis korter kaubaks1 euro eest. Kuurortlinnas Narva-Jõesuus maksti aga 347 000 eurot hiljuti ehitatud ridaelamuboksi eest, mis kajastub statistikas samuti korteriomandina. Võrdluseks veel, et kui Kiviõlis oli eelmisel aastal korteri keskmine ruutmeetri hind 51 eurot, siis kuurortlinnas ulatus see 900 euroni, jättes teised Ida-Viru linnad kaugele selja taha.

Narva-Jõesuu on täiesti omaette klassist, kinnitasid Ober-Hausi Jõhvi büroo juhataja Merike Peepmaa ja Kirde Kinnisvara juhataja Virge Tiirik. "Narva-Jõesuus ei langenud hinnad ka majanduskriisi ajal. Kiviõli regioonis on aga juba tükk aega olukord, kus kortereid ka kingitakse, kui leidub soovija," nentis Peepmaa.

Mõõdukas tõus

Maakonnakeskuses Jõhvi linnas tõusis mullu korterite keskmine ruutmeetri hind võrreldes 2012. aastaga 7 protsenti, kuid keskmiselt 230 eurot ruutmeetri eest jääb maha nii Narva-Jõesuust, Narvast kui Sillamäest. Tehningute arv kasvas Jõhvi linnas 28 protsenti.

"Eelmisel aastal tekkis suurem nõudlus väga heas seisukorras korterite järele ja see on tõstnud keskmist hinda. Samal ajal pole keskmises seisus tüüpkorterite hind kerkinud," tõlgendas Peepmaa statistikat.

Tema sõnul on jätkuvalt suurem nõudlus 1- ja 3toaliste korterite järele. "Pärast seda, kui turg hakkas jälle elavnema, ostavad noored pered kohe 3toalise ning eakad, eriti üksi jäänud inimesed vahetavad 2toalise 1toalise vastu. Nii on 2toaliste pakkumine kõige suurem ja hinnad seetõttu all."

Tiirik märkis, et kui uuemad elamispinnad kisuvad keskmist hinda üles, siis vastukaaluks on viimasel ajal toimunud hulga tehinguid korteritega, mida on müüdud 4-5 aastat. Kuna omanikud on juba tüdinud, on nad tingimise tulemusena hinda tublisti langetanud.

Mis puudutab korteri seisukorda, siis ollakse pigem huvitatud kas täiesti remontimata või siis laitmatu remondiga korteritest. "Inimesed ei taha maksta kinni teiste viletsalt tehtud euroremonti," kinnitas Tiirik.

Moonutatud pilt

Eramute turul valitseb kinnisvaraspetsialistide sõnul olukord, kus on suurenenud huvi kallimate majade vastu. "Jõhvis pakutakse palju 1950.-1960. aastatel ehitatud maju, mille hinnad on suhteliselt soodsad, aga kliendid otsivad ka uuemaid ja väga heas seiskorras eramuid, mis ei vaja suurt renoveerimist," rääkis Peepmaa.

Tiirik lisas, et Jõhvi kõrval on hakatud huvi tundma ka kallimate Kohtla-Järve majade vastu. "Aastaid maju eriti ei ostetud või taheti väga odavaid, aga nüüd vaadatakse ka 70 000-100 000 eurot maksvaid eramuid. Pangad on lõpuks laenukraanid lahti keeranud. Samal ajal tundub, et väga valitakse, kellele antakse laenu, kellele mitte."

Maaklerite sõnul soosib kinnisvaraturg praegu ostjaid. "Pakkumisi on palju ning ostja valib ja dikteerib hinna. Vaadates majandusprognoosi, ei usu, et sel aastal oleks oodata suuri muutusi, ei hüppelist hinnatõusu ega -langust," tähendas Peepmaa.

Nii Peepmaa kui Tiirik juhtisid tähelepanu sellele, et maa-ameti statistika ei anna vähemalt Ida-Virumaa kohta täielikult tõest pilti, sest ostjad valetavad notaris sageli hinna tegelikust väiksemaks. "See on Ida-Virumaa eripära, mis vahepeal ära kadus ja on nüüd tagasi tulnud, kuna järjest rohkem tehinguid tehakse pangalaenuta. Paljud, kes ostavad sularaha eest, ei näita õiget hinda, et hoida kokku notarikulude pealt," selgitas Peepmaa.

Kinnisvaraasjatundjate sõnul on kokkuhoid tegelikult tühine, kuid moonutab statistikat, mille põhjal tehakse kinnisvara hindamist. Peepmaa nentis, et sellega tehakse ka endale karuteene. Nii mõnigi, kes on ostuhinda madalamana näidanud, on hiljem tellinud hindamise ja pettunud, sest korteri turuväärtus pole vastanud ootustele.

Korterite ruutmeetri hind linnades 2013. aastal (muutus võrreldes 2012. aastaga)

Narva-Jõesuu 900 (+12%)

Narva 429 (+16%)

Sillamäe 293 (+8%)

Jõhvi 230 (+7%)

Kohtla-Järve 102 (+0,6%)

Kiviõli 51 (-3%)

Püssi 43 (-10%)

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles