Vokas läheb jälle särjepüügiks
23. jaanuar 2014, 12:51
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Voka paisjärvel teist aastat toimuval kalapüügivõistlusel keskendutakse särjele, ent arvesse lähevad ka ahvenad.
Eelmisel aastal korraldas MTÜ Pühajõe Forell Voka paisjärvel esimest korda "Voka kala" ehk kalapüügivõistluse, mille eesmärk oli järves ülemäära võimust võtnud särje asurkonda kahandada. Püüda tohtis ka ahvenaid, kelle üle eraldi arvestust peeti.
"Neli tundi kestnud võistlusel püüti 1834 kala, umbes 55 protsenti olid ahvenad ja 45 protsenti särjed. Kaks alamõõdulist haugi saadi ka kätte, aga need ei läinud arvesse ja lasti vette tagasi," mäletab Pühajõe Forelli juhatuse liige Argo Kasemaa.
Sel aastal püütakse samuti nii särge kui ahvenat. "Kui püüda ainult särge, siis kaaspüügi käigus tuleb kindlasti ka ahvenat ja väike ahven neelab sööda tavaliselt nii sügavale kurku, et teda on pärast väga raske elujõulisena vabastada," selgitas Kasemaa.
Erinevus mulluse võistlusega on tema sõnul selles, et tänavu peetakse arvestust kaalu järgi, mitte tükikaupa.
Särge liiga palju
Voka kalapüügivõistluse korraldamise ajendiks oli MTÜ Pühajõe Forell soov peale Pühajõe korrastamise ja seal forellidele paremate sigimistingimuste loomise ka Voka paisjärve turgutada.
"Seda järve hooldati viimati eelmise sajandi seitsmekümnendate aastate lõpupoole," teab Kasemaa. "Muda ja setteid on siia nüüdseks päris palju kogunenud; teadlaste tehtud kontrollpüügid näitaksid ka mudamaimu ja särje ehk lepiskala suurt arvukust."
Lepiskalade arvukus mõjutab vee ökosüsteemi: vesi hakkab nende toitumisharjumuste tagajärjel "õitsema", tekkinud "rohelise supi" hapnikutase on madal ning elutingimused kaladele keerulised. Et kalameestel oleks järvel huvitavam käia - särge kuivatatakse küll, ent peamiselt peetakse seda siiski n-ö kassikalaks -, peaks seal teisi kalaliike rohkem olema. Särge suuremas koguses välja püüdes luuakse teistele liikidele paremad elutingmused ja kalameestele paremad võimalused tabada landiga röövkalu.
Argo Kasemaa sõnul elab Voka järves nii ahvenat, haugi ja kokre kui ka karpkalu. Kontrollpüügiga saadi kätte isegi üks latikas, kes küll tõenäoliselt ongi seal ainuke oma liigi esindaja.
Muidugi ei saa ühe võistluse järel veel öelda, kuidas see särje asurkonda mõjutas. "Kui kolm püüki on ära olnud, siis võib ehk juba mingist mõjust rääkida," arvas ta.
Järve puhastmise plaan
Peale "Voka kala" on Pühajõe Forellil Voka järvega muidki plaane. Kas ja mismoodi järve setetest puhastada saaks, peab selguma uuringute tulemusena ning selleks tehakse teadlastega tihedat koostööd.
"Võtame ühe asja korraga," ütles Kasemaa, et praegu on neil valmimas Pühajõe korrastamise jätkuprojekt, millega tahetakse jõge kuni Voka - Narva maantee sillani risust ja koprapaisudest puhastada ning sinna lõhelistele tehislikud kudepesad rajada. Aastal 2011 tehti sedasama jõe alamjooksu 4,5kilomeetrisel lõigul ning tulemused on rõõmustavad - kalade noorjärke on Pühajões nüüd rohkem.
Voka järve puhastamine on plaanis järgmises etapis; senikaua püütakse järve olukorda särje väljapüügiga parandada: "Voka kala 2014" algab 8. veebruaril kell 9.