Briti suursaadik rõhutas gümnasistidele hariduse tähtsust

Christopher Holtby rääkis eile Jõhvi gümnaasiumis sellest, miks on Eesti oluline Suurbritanniale ja vastupidi. Pärast Jõhvi loengut külastas suursaadik Ida-Virumaa ettevõtluskeskust. Täna väisab ta ettevõtteid, kohtub TÜ Narva kolledži direktori ja Narva linnapeaga. Samuti saab ta kokku piirilinna skautidega, olles ise skautide patroon. Foto: Matti Kämärä

"Mis teil seostub Suurbritanniaga?" juhatab Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi suursaadik Christopher Holtby sisse oma loengu Jõhvi gümnasistidele. "The Q(q)ueen," kostab saalist.  "Kas persoon või bänd?" naljatab ta.

Sama muhedalt jätkub kogu kolmveerandtund, mille Christopher Holtby kooliõpilastele pühendab. Elulisemat tundi Suurbritanniast ja selle saareriigi suhetest Eestiga oleks raske tahta.

Selgub, et Jõhvi kahe gümnaasiumi õpilastele meenuvad seoses Suurbritanniaga veel biitlid, Sex Pistols, Big Ben, London, Oxford ja briti aktsent.

Christopher Holtby juhib oma slaidiettekandega tähelepanu brittide maailma suurimale teelembusele - väidetavalt joovad nad päevas kaheksa tassi teed. Ja jalgpallile. "Premier League (Inglise jalgpalli kõrgliiga - toim.) on põnevaim maailmas," kinnitab suursaadik.

Võti on hariduses

Kõige rohkem kriipsutab Holtby siiski alla haridust ja selle kandvat rolli riigi arengus. "Meil on neli TOP 10 ülikooli maailmas," on suursaadik õigusega uhke ja kutsub ka Ida-Viru noori maailma tasemel kõrgharidusest osa saama. Tema kinnitusel ei pea Šotimaal  tasuma õppemaksu ning seetõttu on Edingburghi ja Aberdeeni ülikool eestlaste seas iseäranis populaarsed.

Holtby meenutab ka hiljuti avalikustatud PISA testi tulemusi, kus vähem kui poolteise miljoni elanikuga Eesti teeb jällegi 63 miljoni elanikuga Suurbritanniale silmad ette. Kui saareriigi tulemused on keskmised, siis Eesti 15aastaste põhikooliõpilaste tase on maailma paremate seas ja Euroopa absoluutses tipus - näiteks loodusteadustes jagab Eesti Euroopas 1.-2. kohta Soomega.

"See on põhjus, miks Suurbritanniale meeldib Eestiga koostööd teha - te olete väga targad. Samas on Briti õpilased ühed õnnelikumad," muheleb Holtby.

Eesti on Suurbritanniale eeskujuks ka IT-valdkonnas, olgugi et riik kulutab IT-le väiksema protsendi eelarvest kui britid. Suursaadiku sõnul on Eestiga koostöös arendatud IT-teenused ja lahendused aidanud saareriigil kokku hoida sadu miljoneid.

Põhjusi, miks Eesti on Suurbritanniale oluline, on Holtby kinnitusel teisigi.  "Oleme olnud teiega algusest peale," viitab ta Eesti vabadussõjale, mil Suurbritannia saatis Eesti rannikut kindlustama mereväeeskaadri. Nii on Eesti iseseisvuse eest ohverdanud oma elu ka Briti meremehed.

"Nüüd oleme koos Afganistanis. Usume, et Eesti sõdurid on ühed paremad maailmas," lisab Holtby, pidades silmas, et enamik missioonil viibivatest Eesti üksustest tegutseb Helmandi provintsis koos Suurbritannia vägedega.

Vastakad arvamused

Seevastu Euroopa Liit on midagi, milles Eesti ja Suurbritannia ei ole alati ühel meelel. "Olete ehk märganud, et britid väga ei armasta Euroopa Liitu ja 2017. aastal tuleb võib-olla selles küsimuses referendum. Kui eestlaste seas on Euroopa Liit kõige populaarsem, siis brittide silmis, vastupidi, kõige vähem populaarne. Tundub, et brittidele ei meeldi võimud."

Holtby tõi näiteks, et kui kohalikku omavalitsusse suhtub positiivselt 60 protsenti Suurbritannia elanikest, siis valitsusse ainult 20 protsenti. "Mida kaugemal on otsustajad, seda väiksem on usaldus. Britid ei taha, et Brüsselis tehakse otsuseid nende elu üle - selles suhtes on mingi psühholoogiline barjäär."

Teine küsimus, mis tekitab Suurbritannias ja Eestis vastakaid arvamusi, on Šotimaa. "Eesti ajalehtedes kohtab palju mõistmist šotlaste iseseisvuspüüete suhtes, aga huvitav on see, et enamik šotlasi ise ei tahagi iseseisvust."

Viimaste küsitluste järgi pooldab Šotimaa eraldumist Ühendkuningriigist umbes kolmandik šotlastest. Iseseisvusreferendum tuleb septembris. "Praegu käib põhidebatt selle üle, mida iseseisvus šotlastele maksma läheb."