Tark vanem räägib lapsega sõltuvustest varakult
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelmise aasta õnnetussurmade ja kuritegude statistikat kokku võttes pidime taas kord tõdema, et suur osa siseturvalisuse kahjudest on tingitud sõltuvuskäitumisest, alkoholi- ja narkojoobest. Seega selleks, et suurendada ühiskonna turvalisust ja vähendada lõppkokkuvõttes ka politsei reageerimiskoormust, on meil vaja jõuda probleemide põhjusteni.
Lisaks igapäevasele politsei järelevalvele on meil mõistlik tegeleda ka ennetusega, sest just noorte alkoholi ja narkootikumide tarvitamise tagajärjed jõuavad kõige kiiremini just politsei või päästeameti "õuele".
Mõtlematu käitumise ja selle tagajärgede ennetus peaks olema kõigi nende asi, kes laste ja noortega kokku puutuvad. Sellesse panustavad nii sotsiaalministeerium, haridus- ja teadusministeerium, justiitsministeerium, politseinikud, päästjad kui ka teiste riigiasutuste töötajad. Siseministeerium on samuti võtnud selge rolli, et kutsuda inimesi üles kaasa mõtlema ning aitama oma lähedastel langetada väikeseid, ent olulisi otsuseid, hoidmaks neid alkoholi ja narkootikumide tarvitamise kurbade tagajärgede eest.
Grupp, kes kahtlemata saab kõige rohkem kaasa aidata ning kõige paremini uue põlvkonnaga riskikäitumise teemal varakult rääkida ja nende väärtusi kujundada, on lastevanemad. Esimest korda olemegi teinud ulatusliku teavituse just nendele. See tuletab neile meelde, et vägijookide ja narkootikumide osas on mõistlik piirid seada juba aastaid enne, kui lapsed alkoholi või tubakaga katsetamisega algust teevad. See aeg jõuab kätte oluliselt varem, kui vanemad arvavad või loodavad - mõnel juhul juba algklassides, sageli aga põhikoolis.
Teavituskampaania "Lapsevanem, ära maga maha õiget aega!" viib lastevanemad koduleheküljele tarkvanem.ee, kus on hulk häid soovitusi ja õppevideoid õigeteks sammudeks. Kuna teavitus on praegu haripunktis, kutsun kõiki inimesi seda märkama, kaasa lööma ja tuttavatega jagama. Ka Facebooki lehel "Tark vanem" saavad kõik kommenteerida, anda tagasisidet ja ideid, mida me veelgi paremini teha saaksime ning kuidas paremini sihtgrupini jõuaksime.
Eesti koolinoorte alkoholi ja uimastite kasutamise uuringust (ESPAD, 2012) selgub, et iga kolmas 11aastane on joonud ära pudeli õlut või siidrit, iga kolmas 13aastane olnud purjus, ligi kolmveerand 15-16aastastest suitsetanud ja iga kolmas 15aastane proovinud illegaalset narkootikumi. See statistika teeb mind ärevaks.
Samast uuringust selgub, et terviseriskide kõrval kaasnevad alkoholi tarvitamisega muudki probleemid, näiteks riiud vanemate ja sõpradega, õnnetused või vigastused, halvenev õppeedukus ja sekeldused politseiga. Illegaalsete uimastite tarvitamine on aastatega kasvanud - kui 1995. aastal oli mõnd illegaalset uimastit proovinud 7% õpilastest, siis viimases uuringus oli katsetajaid juba 32%.
Ehkki eksperimenteerimine sõltuvusainetega avaldub kõige sagedamini teismeea alguses, saavad hoiakud alkoholi, tubaka ja muude algul süütuna näivate, ent hiljem sageli tervise- ja eluohtlike harrastuste suhtes alguse kodudes ning varases koolieas.
Lastevanematel on nende hoiakute kujundamises suur roll, kuid seni ei ole enamik riiklikult algatatud ennetustegevusi vanemate olulist ja määravat rolli piisavalt esile toonud. Meie teavituskampaania lähtub sellest, et ennetust tuleb alustada enne, kui probleemidega juba silmitsi seistakse.
On selge, et muudatused ühiskonnas ei tule ühe-kahe teavitusega ja kohe. Seetõttu panustame sellesse tegevusse pikaajaliselt ja järjepidevalt. Meie peamine sõnum on, et vanemad peavad oma lastega sõltuvusainetest ja nendega kaasnevatest probleemidest rääkima võimalikult varakult. See peab toimuma enne, kui lapsed murdeealiseks saavad või tubaka, alkoholi või narkootikumidega reaalselt kokku võivad puutuda.
Kokkulepe lapsega, et ta vähemalt kuni täisealiseks saamiseni meelemürkidele kindlalt "ei" ütleks, tuleb sõlmida juba enne teismeiga.
Olen veendunud, et ühiskonnas tuleb ühendada kõik jõud, et sõltuvusainete tarvitamisest tulenevaid probleeme ära hoida. Kuna suur osa siseturvalisuse valupunkte, nagu vägivald, avaliku korra rikkumine, isiku- ja varavastased kuriteod, uppumised, tulesurmad jne, on ühel või teisel viisil seotud riskikäitumise ja sõltuvustega, annab siin oma panuse ka siseministeerium. Ennetus on tagajärgedega tegelemisest alati tõhusam.