Iirimaalt tulnud poiss jäi Jõhvi koolis hätta

Kool tekitab nii häid kui halbu emotsioone. Iirimaalt tulnud noormehel jäid Eesti koolis halvad ülekaalu. Pilt on illustratiivne ega ole otseses seoses kirjeldatud looga. Foto: PEETER LILLEVÄLI/ARHIIV

Kui Iirimaal elanud pere kolis tagasi Eestisse, tuli 5. klassi saata laps, kes oli sirgunud ingliskeelses maailmas. Eesti keele oskus jättis poisi hätta. Seda tegi ka Jõhvi gümnaasium, leidis ema ja kooli konflikti sekkunud õiguskantsler.

"See oli täielik šokk," kirjeldas Irina kaks ja pool aastat kestnud vintsutusi, mida ta ei osanud pärast kümmet Iirimaal elatud aastat karta.

Naine möönis, et kolimine tuli äkki ja laste keeleliseks ettevalmistamiseks nappis aega - Iirimaal kasutasid lapsed igapäevases suhtluses inglise keelt.

Tütar, kelle koolitee algaski Jõhvis, jõudis õnneks hästi edasi. Hoopis teine lugu oli pojaga, kelle üleminek langes keerulisse 5. klassi.

Irina ise on pärit segaperest ja lõpetanud eesti gümnaasiumi. Pojale osutus aga õppimine eestikeelses koolis suureks katsumuseks.

"Kui leidsin aasta tagasi kirja, mis sisaldas enesetapumõtteid, ei saanud ma seda enam pealt vaadata. Laps oli väga tugeva surve all ja loomulikult väljendus see pisarates ja endassetõmbumises. Huvi kooliskäimise ja õppimise vastu kadus täielikult."

Palus abi

Murest murtud ema, kes töötab ise õpetajana, kirjutas eelmisel aastal abipalve vallavalitsusse, maavalitsusse ning haridus- ja teadusministeeriumile. Ta kirjeldas ametnikele, et poeg peab vähese keeleoskuse tõttu taluma diskrimineerimist ja mõningate õpetajate vaenulikku hoiakut ning on jäetud täisväärtusliku abita.

Irina leidis, et riiklik põhiharidus on jõukohane ja omandatav kõigile, kui läheneda lapsele professionaalselt: individuaalse õppekava alusel ja tugiisiku abiga. Seda ema hinnangul tema pojale ei võimaldatud.

Samale seisukohale asus õiguskantsleri büroo, kelle poole Irina viimases hädas pöördus, paludes, et viimane kontrolliks Jõhvi gümnaasiumi tegevust tema lapse õppe korraldamisel.

"Lapsele individuaalse õppekava rakendamata jätmisega rikkus kool lapse õigust võimetekohasele eestikeelsele õpetusele ja sellega laiemalt haridusele," seisis tänavu 17. veebruaril õiguskantsleri kantseleist tulnud vastuses.

See oli Irinale suureks kergenduseks. "Näiteks ministeerium leidis, et peaksin usaldama kooli professionaale," kostis ta mõrult.

"Kui ma ei töötaks ise õpetajana, poleks ma osanud oma last kaitsta. Aga ma tunnen sellekohast seadusandlust ja tean, et uusimmigrantide õpetamiseks on riik ette näinud nii metoodika kui võimaluse taotleda selleks raha. Ma ei nõudnud, et mu laps oleks viieline. Võib-olla ta ei ole kõige helgema peaga, aga ta on siiski keskmine eluterve suhtumisega õpilane. Tahtsin, et ta naudiks kooliskäimist nagu varem."

Hüva, saareriigis käis poiss Waldorfi tüüpi koolis, mida ei saa tavakooliga päris võrrelda. Hindeid seal ei pandud ja faktide tuupimisele eelistati loomingulisust. Samuti ei kogenud poiss seal kaasõpilaste mõnitamist nagu Jõhvis, kirjeldas Irina.

Mida ta täpsemalt Jõhvi gümnaasiumilt ootas? Et poeg õpiks eesti keelt kui võõrkeelt ja talle rakendataks individuaalset õppekava.

Käis üle jõu

Kuigi kool väitis, et võõrsil kasvanud noormehele koostati individuaalne õppekava kõigil kolmel õppeaastal ning see nähtub ka Eesti hariduse infosüsteemi (EHIS) kantud andmetest, ei saadetud neid õiguskantslerile isegi korduva järelepärimise peale. Seetõttu jõudis viimane järelduseni, et seda tegelikult ei tehtud.

Õiguskantsler leidis, et keelebarjääri tõttu oli tegemist haridusliku erivajadusega õpilasega ja kool oleks pidanud talle koostama individuaalse õppekava, mille alusel saanuks õpetada eesti keelt teise keelena, samuti teha muudatusi hindamises ja vabastada poiss inglise keele õppimisest.

Individuaalne õppekava võimaldanuks muuta ka tunnijaotusplaani, mis tähendab, et näiteks 5. klassis poleks poiss pidanud õppima loodusõpetust ja ajalugu, kuid keele piisavalt arenedes oleks ta saanud seda teha suuremas mahus.

Õiguskantsler viitas Eesti põhiseadusele, mille järgi on igaühel õigus saada eestikeelset õpet. Ka juhul, kui laps ei oska õppima asudes eesti keelt piisavalt, tuleb eestikeelse hariduse omandamise võimalus talle tagada.

Õiguskantsler tuvastas, et mõningaid muudatusi ja kohandusi õppeprotsessis tõepoolest tehti - näiteks sai poiss individuaaltunde ja tema nädalakoormus erines teiste klassikaaslaste omast, kuid ta õppis siiski teiste klassikaaslastega samu asju.

"Pole võimalik, et eesti keelt mitte valdav õpilane õpib 5. klassi eesti keelt samal tasemel ja samas mahus nagu tema klassikaaslased. Selline nõue käib üldjuhul üle jõu," seisab kirjas.

Hiilis vastutusest

Irina kinnitas, et küsis korduvalt oma lapsele individuaalset lähenemist, ent tulutult.

"Käisin koolis meeletult palju, aga iga kord oli tunne, nagu läheksin lahinguväljale, kus minu vastu oli rünnak ette valmistatud. Kool üritas endalt vastutust kõrvale lükata, selle asemel et lahendusi leida."

Irina sõnul usuvad vanemad last kooli saates, et usaldavad ta spetsialistide kätte.

"Võiks eeldada, et kui õpetajad pole isegi kursis uusimmigrantide õpetamisega, peaksid nad olema piisavalt intelligentsed ja empaatiavõimelised, et oskavad leida selle kohta infot. Saatsin kooli juhtkonnale ja kõikidele õpetajatele elektroonilise käsiraamatu uusimmigrandist õpilaste kohta, aga ainult mõni üksik vaevus seda lugema ja süvenema."

Irina möönis, et õiguskantsleri hinnang heidab halba varju kogu koolile ja selle personalile, aga tal oli nii halbu kui ka häid kogemusi.

"Näiteks eesti keele õpetaja väitis, et minu poeg ei saa eesti keelest aru ja teda on peaaegu võimatu õpetada. Ta ei andnud võimalust kahte parandada ja keeldus minu kui lapsevanemaga suhtlemast."

Samal ajal on Irina tänulik neile õpetajatele, kes tema pojaga ekstra tegelesid. Tugeva spetsialistina tõi ta esile loodusainete õpetaja Kristelle Kaarmaa. Koostöö sujus ka Kadi Rebbaniga, kes oli esimesel aastal õppealajuhataja.

"Ta vabastas poja inglise keele tundidest ja õpetas talle samal ajal individuaalselt eesti keelt. Raskemaks läks, kui vahetus kooli juhtkond, kes on minu arvates täiesti ebapädev. Süsteem on vigane ikka ülevalt poolt: kui üleval pole asjad korras, on ka alumised lülid nõrgad," pani pettunud lapsevanem karmi diagnoosi.

Irina tajus etteheiteid, justkui ei panustaks ta ise piisavalt lapse õppimisse.

"Tegin kõik endast sõltuva: palkasin eraõpetaja, kes aitas teha koduseid ülesandeid, ja räägin lastega ainult eesti keeles. Aga kui kooli tuleks pagulane Aafrikast, kelle peres ei oska keegi eesti keelt - kuidas siis kool toimiks?" viskas ta õhku küsimuse, mille üle on pidanud pead murdma Illuka kool, sest selle naabruses asus kuni viimase ajani varjupaigataotlejate vastuvõtukeskus.

Avastamata maa

Ingliskeelsest keskkonnast tulnud poiss pani Jõhvi gümnaasiumi omal ajal uude olukorda, tunnistas direktor Tiit Salvan. "Ma ei olnud päris alguse juures, aga tean, et tol hetkel oli see avastamata maa ja võimalust eesti keele võõrkeelena õppimiseks ei oldud loodud."

Salvanile teadaolevalt soovitati poiss panna vene gümnaasiumisse, kus on nii keelekümblusklassid kui võimalus õppida eesti keelt teise keelena, sest pere suhtluskeeleks oli nii eesti kui vene keel.

"Arutati ka võimalust, et pakkuda esimesel aastal puhast keeleõpet. Põhikooli kolmas aste on juba pingeline ja nõudlik ning kui keelt ei valda, pole võimalik mis tahes ainet omandada. Nii tekkisid õpiraskused ja tagasilöögid väga lihtsalt. On suur vahe, kas alustada esimesest või viiendast klassist."

Salvan leidis, et uusimmigrantidest õpilaste puhul on vajalik kogenud spetsialistide olemasolu. "Loomulikult, kui õpiraskused tekivad, on kusagil tehtud viga. Kooli valik on vanemale vaba, aga kas vabadus on andnud tulemuse, mida me tahame? Seda enam, et alternatiiv oli olemas. Praegu pole rõõmus ei õiguskantsler, kool ega vanem, laps ammugi mitte. Aga konfliktis pole asi kunagi ühepoolne."

Uus katse

Alates jaanuarist on 7. klassi jõudnud noormees uuel katsel, et Eestis haridus omandada. "Olin pingest nii väsinud, et võtsin lapse kaks nädalat enne jõule Jõhvi koolist ära, sest tal tekkisid suured terviseprobleemid," selgitas ema.

Keeletesti sooritades tuli välja, et poiss valdab praeguseks eesti keelt nõrgal kesktasemel ja sai asuda õppima Kohtla-Järve Maleva põhikooli keelekümblusklassi. Varem olnuks kahes võõrkeeles õppimine ingliskeelsele lapsele Irina hinnangul mõeldamatu.

Kuigi mõnes mõttes on uues koolis keerulisem - osa aineid tuleb omandada vene keeles -, on poiss maha rahunenud.

"Närvid veel päris korras ei ole, aga oleme teinud ära suure töö. Huvitav on see, kuidas ta õpib: otsib õpitava teema kohta ingliskeelse dokumentaalfilmi ja teeb endale põhimõtte selgeks. Siis loeb juurde eesti ja vene keeles. Nii õnnestub tal kontrolltööd headele või rahuldavatele hinnetele ära teha," jutustas Irina.

Maleva põhikooli direktor Ülle Kumpin usub, et poiss on jõudnud õigesse kohta, ehkki ka tema juhitud koolile on see esimene sellelaadne kogemus.

"Keelekümblusklass on talle väga sobilik koht. Hea, et selles klassis on vähe õpilasi - kümme -  ja klassijuhataja on ühtlasi tema tugiõpetaja. Ta on erilise tähelepanu all ja tegeleb pärast tunde nende ainetega, kus on lüngad sees. Peamine, et ta poleks enam stressis ja õppimine valmistaks jälle rõõmu."

Õiguskantsler tegi Jõhvi gümnaasiumile ettepaneku ema ja lapse ees kirjalikult vabandada.

"Meil on aega vastata ja esitada oma seisukohad 3. märtsini," jättis direktor Tiit Salvan otsad lahtiseks.

"Ootan vabandust, sest see annab lootust, et järgmise samasuguses olukorras lapsega käitutakse paremini. Vabandamine ja oma vigade tunnistamine oleks õige käitumine. See on see, mida me nõuame lastelt," kostis Irina.