Ida-Virumaa järjekordne hooandja

Erik Gamzejev
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Deniss Boroditš tahab Ida-Virumaa inimesi veenda, et peale Keskerakonna, kust ta enda sõnul iseloomude sobimatuse tõttu ära läks, on olemas teisigi väärt alternatiive.
Deniss Boroditš tahab Ida-Virumaa inimesi veenda, et peale Keskerakonna, kust ta enda sõnul iseloomude sobimatuse tõttu ära läks, on olemas teisigi väärt alternatiive. Foto: Peeter Lilleväli

Keskerakonnast Reformierakonda üle läinud ja nüüd Ida-Viru piirkonna värskeks esimeheks saanud Deniss Boroditš tahab tõestada, et on suurem tegude inimene ja maakonna huvide eest seisja kui mitmed varasemad pealinnast siinsete valijate hääli noolima tulnud poliitikud. 

Miks Ida-Virumaa teile nii masendav tundub?

Ma ei tea, mulle ei tundu nii. Siin on nii palju toredaid inimesi.

Reformierakonna poolt pärast teie valimist siinse piirkonna juhiks levitatud lühikeses pressiteates oli teie tsitaat: "Praegune olukord Ida-Virumaal on masendav."

Ma ei mäleta, kas sõna "masendav" oli seal. Aga mõte oli selles, et see pilt, mis Ida-Virumaal praegu on, ei ole meie arvates päris see, mis võiks olla.

Ida-Virumaa perspektiividest räägitakse juba paarkümmend aastat, aga need avanevad liiga aeglaselt. Meie eesmärk on anda rohkem hoogu Ida-Virumaale.

Miks seda hoogu pole olnud?

Raske öelda. Võib-olla on üks põhjusi selles, et valitsuserakondade esindatus siin piirkonnas pole olnud kõige tugevam.

Et seetõttu ei kosta Ida-Viru hääl piisavalt tugevalt ka pealinnas riigivõimu tasandil?

Just. Meie äsjane oma büroo avamine Jõhvis on ühelt poolt sideme loomine kohalike elanikega, aga ka sideme loomine oma erakonna sees. Et kohalik hääl kostaks nii Toompeal kui Stenbocki majas.

Kui palju Ida-Viru teemad teid riigikogu liikmena puudutasid enne tänavust aastat, kui saite Reformierakonna siinse piirkonna juhiks?

Mul on isiklik kogemus, kuna mu abikaasa on pärit Narvast, mul on siin palju sugulasi ja ma käin siin küllaltki sageli.

Aga poliitilises mõttes ei ole Ida-Viru hääl tõesti väga palju kostnud. Huvi on mul Ida-Viru vastu varemgi olnud, aga nüüd tahan siinsetele arengutele veelgi aktiivsemalt erakonna kaudu kaasa aidata.

Kuidas te sattusite Reformierakonna Ida-Virumaa piirkonna juhiks? Ärkasite ühel hommikul üles, mõtlesite, et mida nüüd siis teha - ah, läheks Ida-Virumaale toimetama -, või saite parteilt nii-öelda suunamise?

Päris nii need asjad ei käi. Erakonnas toimib ikka meeskonnavaim. Istusime ja arutasime. Erakond arvas, et selle olukorraga, mis meil praegu Ida-Virumaal on, päris rahul olla ei saa. Meil on küll hea seis mitmes vallas, nagu näiteks Avinurmes ja Iisakus, aga suurtes linnades on olukord kehvem.

Ütleme otse, et seis on nullis, kui vaadata viimaste kohalike valimiste tulemusi, kus Reformierakond ei suutnud isegi oma nimekirju välja panna.

Just-just-just. Arvestades minu tausta ja seost Ida-Virumaaga, tekkiski mõte, et hakkaksin seda piirkonda arendama nii erakondlikus kui poliitilises mõttes. Mulle see väljakutse meeldis.

Kõige tähtsam, et siinse piirkonna inimesed toetasid mind ja valisid mind maakonnaorganisatsiooni esimeheks. Lõpliku valiku tegid nemad.

Olete Tallinnas kohalikel valimistel kogunud üle kuue tuhande hääle. Sealsed valijad on vaadetelt sarnased Narva, Sillamäe või Kohtla-Järve valijatega. Mis on see kogemus, mille abil kavatsete võita enda poole ka siinsed inimesed, kuigi olete vahepeal erakonda vahetanud?

Inimestele on ikka põhilised igapäevased olmemured, mis puudutavad nende elukeskkonda ja võimalust leiba teenida.

Sellest räägivad ühtemoodi kõik erakonnad, ometigi näiteks Tallinnas Lasnamäelt saab Keskerakond alati kuhjaga hääli ja teistele jäävad vaid riismed. Sama seis on Ida-Viru linnades. Mida teie teete nüüd teistmoodi?

Tähtis on teha esimene samm valija poole: "Tere! Ma olen teie saadik, tahan teiega kõnelda!" Inimene peab tundma, et see erakond ja poliitik on tema jaoks olemas. Poliitik peab tahtma inimesega kõnelda ja sellele peavad järgnema poliitiku konkreetsed teod.

Tallinnas oli teil kergem inimesi kõnetada Keskerakonda kuuluva abilinnapea rollis olles, sest teist sõltusid paljud asjad. Kuidas te nüüd Reformierakonna liikmena suudate sama veenev olla keskerakondliku võimuga Ida-Viru linnades?

Reformierakond on ikkagi valitsuserakond ja meil on võimalik küllaltki palju suunata ka kohalikke küsimusi, aga ka riiklikke ja Euroopa Liidu investeeringuid.

Põhiprobleem on siin olnud, et valija ei tunnetanud, et ka teised erakonnad peale Keskerakonna olemas on. Kui tahad, et valija sind alternatiivina omaks võtaks, tuleb olla kohal, näidata ennast ja suhelda inimestega. Kõik algab sellest.

Olete aastaid olnud Keskerakonnas ja nüüd mõned kuud Reformierakonnas. Tunnetate te nende suurte erakondade vahel erinevat poliitilist kultuuri?

Erinevus on võib-olla eelkõige selles, et ühes erakonnas on juhil suurem otsustamispädevus kui teises. Reformierakonnas on otsustusprotsess pigem kollegiaalne.

Mis puudutab inimesi, siis mõlemas erakonnas on mul olnud tublid erakonnakaaslased.

Ent kui võrrelda tehnoloogiaid, millega valimistel edu on saavutatud, siis kas on midagi sellist, mille pärast on teil põhjust ka piinlikkust tunda, või on need võtted, mida Keskerakond on kasutanud, olnud ausad ja ilusad?

Ma ei arva, et näiteks avaliku sektori raha kasutamine oma valimiskampaaniaks või võimu kaudu valija mõjutamine oleks õige. See ei ole hea maitse poliitika. Reformierakonnas ei ole ma seda seni kogenud.

Keskerakonnas viljelesite seda aga palju aastaid.

Minu arvates on see asi iga aastaga läinud hullemaks. Pöördemoment Keskerakonna jaoks oli siis, kui tekkisid finantsraskused, kui ei õnnestunud oma tegevusi enam rahastada läbi erakonna eelarve. Siis hakkasidki mõned inimesed mõtlema alternatiivide peale.

Mis oli teile see viimane piisk, mille pärast te Keskerakonnast, kus te olite teinud päris eduka poliitikukarjääri, ära läksite?

Neist põhjustest olen palju rääkinud. Aga ma olen seda meelt, et oli mis oli, aga pole õige hakata tagantjärele eelnenust halvustavalt rääkima ja musta pesu pesema. Lühidalt võiks öelda nagu abielulahutuste puhul - iseloomud ei klappinud.

Nüüd on elus uus lehekülg ja vaatan tuleviku poole.

Edgar Savisaarega ikka suhtlete ja tere ütlete?

Ei ole ammu juhtunud nägema. Aga olen viisakas inimene ja inimestele, keda tunnen, ütlen alati tere.

Kas nüüd, mitme aasta möödudes, võite täpselt lahti rääkida, milline oli teie roll Keskerakonna idarahaskandaalis?

Mul ei ole varemöeldule midagi lisada. Ega mu teadmised sellest ole nüüd suuremad. Paljud on öelnud, et nüüd, kus ma olen Keskerakonnast lahkunud, võin ausalt ära rääkida, mis toimus, kuna ma ei pea enam kedagi kaitsma. Aga mul polegi vaja kedagi kaitsta, mul pole lihtsalt midagi rohkem öelda.

Jah, Lasnamäele kiriku ehitamises ma osalesin. Aga mis puudutab muid teemasid - rahasid ja annetusi -, siis sellest ei tea ma midagi ja mul on raske seda kommenteerida.

Olete ka kinnisvaraäris tegutsenud. Kas teil asjatundjana Kohtla-Järvel korterite kokkuostmise mõtet pole?

Ausalt öeldes pole sellele mõelnud. Aga olen alati selles valdkonnas silmad-kõrvad lahti hoidnud. Minu arvates on see normaalne, kui iga inimene mõtleb ka väikeste investeeringute peale.

Sihin küsimusega selles suunas, et kas Eesti-suguses väikeses riigis on normaalne, et korterite hinnad Lasnamäel ja 150 km eemal Kohtla-Järvel erinevad 10-12 korda?

Pealinna ja väiksemate linnade kinnisvarahindade erinevus on igal pool maailmas, aga et siin see hinnavahe nii suur on, näitabki, et arengupotentsiaali pole Kohtla-Järvel piisavalt kasutatud. On, millega vaeva näha ja tööd teha.

Nii et tasub praegu osta, kui hind on madal, ja uskuda teie sõnu, et siin tuleb kasv ja areng?

Ega minust üksi palju sõltu, vaid ikkagi paljudest teguritest. Aga kindlasti, kui piirkond hakkab arenema, siis tõusevad ka kinnisvara hinnad.

Olete rääkinud, et Reformierakond koostab Ida-Virumaa arengu- ja investeeringute kava. Erisuguseid kavasid on siin tehtud paarkümmend aastat. Mille poolest teie oma teistest erineb?

"Kava" oleks isegi liiga suur ja uhke sõna. Esialgu kaardistame kõige põletavamad probleemid, mis tuleks esmajoones lahendada ja kaasata selleks nii riigi kui Euroopa Liidu ressursse.

Minu põhimõte on, et lubada tuleb seda, mida on ka reaalne teostada. Meie kava ei tule ilmselt suur, aga see tuleb konkreetne.

Ida-Virus on varemgi enne valimisi välja ilmunud mujalt pärit poliitikuid, kes on lubanud anda siinsele arengule uue hoo, kuid paljude nende huvi on küllaltki kiiresti raugenud. Seetõttu on teiesuguste tulijate vastu tekkinud ka üksjagu umbusku. Kuidas kavatsete seda murda?

Selleks, et mingit pööret saavutada, tuleb lihtsalt väga palju tööd teha ja reaalsete asjadega näidata, et ma ainult ei räägi, vaid ka teen. Muidugi ma mõistan seda umbusku, kuna siis on igasuguseid gastroleerijaid käinud. Tulevad enne valimisi, lubavad, saavad hääled kätte ja panevad pärast minema.

Meie valisime seekord teise strateegia - seame plaane märksa pikema aja peale kui aasta pärast toimuvad valimised.

Reformierakonnal võivad olla kui tahes head ideed, ent paljude venekeelsete elanike silmis ei võida te poolehoidu 2007. aasta pronksiöö tõttu. Näete te üldse võimalusi selle mõjust lahti saamiseks?

Olen nõus, et nende sündmuste tõttu on osal inimestel siiamaani negatiivne hoiak Reformierakonna suhtes. Aga sellest tulebki läbi murda tänaste konkreetsete tegudega. Mina usun, et päeva lõpuks ei ole valijatele tähtis, mis toimus kümme aastat tagasi, vaid see, mida tehakse praegu. Elu peab edasi minema, kuigi üks konkreetne erakond üritab seda teemat ikka ja jälle välja tuua.

Kui aasta pärast ühel pühapäeva õhtul on riigikogu valimiste järel hääled loetud, siis milline number teie nime taga võiks olla?

Ma ei räägiks praegu endast. Meie siht on muutuda Ida-Virumaal tugevamaks ja saada siit piirkonnast kaks mandaati. See eeldab tugevat tööd, aga sihid peavadki nagu spordiski suured olema.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles