Politsei konfiskeerib aastas sadu antiradareid

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tavaliselt on antiradar arvutihiiresuurune seade, mille üks ots ühendatakse autosalongis oleva sigaretisüütajaga ning kiirusemõõtja signaali tuvastamisel annab aparaat sellest helisignaali abil teada.
Tavaliselt on antiradar arvutihiiresuurune seade, mille üks ots ühendatakse autosalongis oleva sigaretisüütajaga ning kiirusemõõtja signaali tuvastamisel annab aparaat sellest helisignaali abil teada. Foto: Politsei

Aastas konfiskeerib politsei Eesti teedel liikuvatest autodest sadu keelatud seadmeid, mille eesmärk on anda juhile märku kiirusemõõtmisest või segada kiirusemõõtja tööd. Oluline osa neist avastatakse Virumaal.

Eelmisel nädalal purustas Ida prefektuur 39 niinimetatud antiradarit, mis on kontrolli käigus autodest leitud. Liiklusseaduses on kirjas: "Mootorsõidukis ja selle haagises ei tohi olla seadmeid, mis võimaldavad avastada liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadet või häirida selle tööd."

Trahv 400 eurot

Sellele vaatamata leidsid Ida prefektuuri politseinikud mullu meie teedel vuravatest autodest 97 (Eestis kokku 460) antiradarit. Tavaliselt on tegemist arvutihiiresuuruse karbikesega, mis ühendatakse juhtmega auto sigaretisüütajaga ning kui ta tuvastab kiirusemõõtja signaali, annab sellest juhile märku. Osa selliseid aparaate võib ka kiiruse mõõtmist segada.

Ida politseiprefektuuri liiklusjärelevalve talituse juht Annika Elm ütles, et seaduse järgi ei tohi sellist seadet üldse mootorsõidukis olla, ka siis, kui see ei tööta või on katki. Trahv selle eest on kuni 400 eurot. Selliste antiradarite avastamiseks on politseil aga omakorda seadmed, mis annavad märku keelatud aparaadi olemasolust autos.

Elmi sõnul areneb koos muu tehnoloogiaga ka radarivastaste seadmete tööstus: juba ilmuvad mobiilirakendused, samuti kasutatakse neid navigatsiooniseadmetes. "Mul endal oli viimati juhus, kus kinni peetud Mercedese juht väitis tõsimeeli, et tal pole autos mingit seadet. Salongis polnudki, aga, kui kapott sai üles tõstetud, siis avastasime sellise õige väikese sisseehitatud karbikese, mis osutus antiradariks," sõnas Elm.

Enamasti välismaalaste autodes

Suur osa keelatud antiradaritest leitakse tegelikult välismaalaste autodest. Näiteks nendest 39 konfiskeeritud seadmest, mille politsei eelmisel nädalal hävitas, leiti 31 välismaalastelt, kellest omakorda 19 olid Venemaa kodanikud. Vaid 8 antiradariga autot olid Eestis registreeritud.

Annika Elmi sõnul põhjendavad juhid keelatud seadme olemasolu eri moodi, enamasti väidetakse siiski, et ei teatud aparaadi lubamatusest Eestis. "See võib olla üks põhjendustest, kuid ei saa olla õigustus seaduse rikkumisele." Eri piiranguid selle seadme lubatavusele on kehtestatud peaaegu kõigis Euroopa riikides, Venemaal väidetavalt aga selgesõnalist keeldu pole.

Vaatamata aastaid kestnud võitlusele antiradaritega, politseil sellel rindel tööd vähemaks pole jäänud. Aastal 2012 oli viimaste aastate rekord, kui Eesti liiklusest eemaldati 628 radarivastast seadet, neist Virumaal 103.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles