Enne idee, siis raha

Et aastaid tagasi loodud Ida-Viru omavalitsuste fondi tegevus on soiku jäänud, ei tulene mitte niivõrd raha-, kuivõrd heade mõtete puudusest.

Kui fondil ei ole läbimõeldud tegevust ja keegi selle üle eriti pead ei vaeva, siis jäävad rahaeraldused juhuslikuks ning sageli ka küsitavaks. Seetõttu pole ka põhjust imestada, et osa seniseid fondi doonoreid on nüüdseks maksed peatanud. Milleks maksta, kui saaja ei oska välja mõelda, mida mõistlikku selle rahaga peale hakata.

Värskem suund, mida omavalitsuste liit kaalub, on hakata rohkem keskenduma keskkonnauuringutele. See oleks põhjendatud juhul, kui oleks läbi mõeldud ka järgmised sammud, mida nende uuringutulemustega peale hakata.

Ligemale aasta tagasi IVOLi tellimusel valminud uuring põlevkivitööstuse sotsiaal-majanduslikest mõjudest toob esile, et põlevkivitasudest peaks rohkem Ida-Viru elukeskkonna parandamiseks jääma. Ent mida on selle järelduse ja teadmisega õnnestunud korda saata?

Keskkonnainvesteeringute keskus, kes jaotab keskkonnaraha, tõdeb, et kõigi piirkondade projektid konkureerivad võrdsetel alustel. Olgu idavirulased ise aktiivsemad ning tulgu välja nutikate ja hästi põhjendatud plaanidega.

Veebruaris lõppenud viimasest taotlusvoorust tuleb aga välja, et taotluste poolest ei ole keskkonna mõttes üks probleemsemaid maakondi sugugi tipus. Kui kogu Eestist laekus taotlusi kogusummas 54,4 miljonit eurot, siis Ida-Viru projektide summa oli vaid kaks miljonit. Taotluste arvu poolest olid peale Tartu ja Harjumaa eespool ka Lääne-Viru ja Pärnumaa.

Võib-olla võikski omavalitsuste liidu väike fond keskenduda hoopis sellele, et rahastada Ida-Viru keskkonna parandamiseks säravate ja samas teostatavate ideede väljamõtlejaid.