Riigikogulased selgitasid Narvas oma vaateid Ukraina teemal

Ilja Smirnov
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogu väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni (paremal), mõningate tema kolleegide ja narvalaste vahel toimus eile põhjalikum arutelu Ukraina kriisi teemal. Pildil on vasakult esimene Narva Energia ametiühingu esimees Vladimir Aleksejev, kes oli euroliidu topeltstandardite poliitika suhtes üsna kriitiliselt meelestatud. Pärast vaidlust surusid mõlemad kogenud kõnemehed teineteisel kätt. Riigikogu liikmetega oli tulnud kohtuma umbes poolsada narvalast.
Riigikogu väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni (paremal), mõningate tema kolleegide ja narvalaste vahel toimus eile põhjalikum arutelu Ukraina kriisi teemal. Pildil on vasakult esimene Narva Energia ametiühingu esimees Vladimir Aleksejev, kes oli euroliidu topeltstandardite poliitika suhtes üsna kriitiliselt meelestatud. Pärast vaidlust surusid mõlemad kogenud kõnemehed teineteisel kätt. Riigikogu liikmetega oli tulnud kohtuma umbes poolsada narvalast. Foto: Ilja Smirnov

Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ja energeetikute ametiühingu juht Vladimir Aleksejev pidasid eile Narvas maha tulise vaidluse Ukraina teemal, ent surusid kohtumise lõpus kätt, leides, et sellised silmast silma kokkusaamised oma seisukohtade selgitamiseks on väga vajalikud.

Riigikogu väliskomisjoni liikmed külastasid eile Eestis idapiiri, et esimees Marko Mihkelsoni (IRL) sõnul paremini mõista praegust olukorda piiril, iseäranis konkreetsete piirirajatiste osas. Piirialade visiidil kohtusid riigikogulased Tartu ülikooli kolledžis narvalastega.

Ja kuigi visiidi eesmärk oli Eesti-Vene piirilepingute ratifitseerimine, pidasid väliskomisjoni liikmed narvalastega põhjalikuma dialoogi hoopis Ukraina konflikti teemal. Sama juhtus ka nädal tagasi, kui narvalased kohtusid välisminister Urmas Paetiga.

Komisjoni liige Vladimir Velman (Keskerakond) tunnistas, et Ukraina teema päevakajalisus oli juba ette teada: "See on normaalne, et sellel on Ida-Viru regioonis nii terav vastukaja."

Narvalased räägivad ainult Ukrainast

Tundeküllase ja kohati aplausi teeniva kõne pidas Narva Energia ametiühingu esimees Vladimir Aleksejev, kes rääkis nii enda kui seltsimeeste eest.

"Meid paneb nördima euroliidu topeltstandardite poliitika ning loomulikult ka Eesti valitsuse ja riigikogu oma," ütles ta muu hulgas.

Marko Mihkelson nõustus, et tegu on olulise teemaga, märkides ühtlasi, et viibis isiklikult jaanuaris Kiievis.

"Praegu on kõige tähtsam mõista, et 21. sajandil on vastuvõetamatu lahendada riigisiseseid või rahvusvahelistes suhetes esinevaid probleeme sõjaliste jõududega. (...) Eestile on kõige tähtsam, et sealne olukord ei väljuks kontrolli alt ega algaks laiahaardeline sõda. Kahjuks me teame, et niisugune võimalus on praegu olemas, seepärast teeme euroliidu ja rahvusvahelise ühenduse liikmetena kõik võimaliku, et ei hukkuks inimesed, nii nagu nad on juba hukkunud Kiievis. See on mingi košmaar: tappa 21. sajandil Euroopa riigi pealinnas niimoodi inimesi!"

Riigikogu liige Jegveni Ossinovski (SDE) ütles, et kuigi Krimmis praegu ei tulistata, käib seal siiski sõda - infosõda - ning seetõttu on sealt võimatu saada objektiivset infot. "Selles olukorras ei usalda ma kedagi, kes ei ole ise kohal olnud."

Vladimir Velman aga lasi end paista tõelise realistina:

"Ärgem hellitagem illusiooni, et maailm saab kunagi täiuslikuks - ei saa. Samuti ei tasu arvata, et saab läbi topeltstandardite poliitikat rakendamata - seda kasutatakse alati, kuni maailm on selline."

Piirilepet ei ole kaugemasse tulevikku lükatud

Piirileppest rääkides ütles Marko Mihkelson hiljem Põhjarannikule, et selle ratifitseerimist ei takista miski.

"Ma ei näe praegu, et rahvusvaheline olukord Ukraina küsimuses mõjutaks ratifitseerimisprotsessi Eestis ja Venemaal. Eestis on dokumendid juba riigikogus, me alustame protsessi ning hiljemalt seitsme nädala pärast peab toimuma esimene lugemine. Arvan, et me teeme seda koos Vene poolega, kuna tahame olla kindlad, et dokumendid võetakse riigiduuma ja föderatsiooninõukogu töösse. Mulle teadaolevalt on minu kolleegid Aleksei Puškov ja Mihhail Margelov selle poolt, et mitte lükata seda küsimust edasi ja leping kinnitada," rääkis Mihkelson.

Ta tuletas meelde, et leping on oluline selle poolest, et selle baasil saavad kaks riiki arendada teisi projekte, sealhulgas infrastruktuurilisi ja kohalikke elanikke otseselt puudutavaid.

"Piirilepe võimaldab 8. paragrahvis alustada otseseid läbirääkimisi teatud küsimustes, nagu hüdrorajatised, sillad, nende kasutamine. (...) Lepe ei lahenda kõiki probleeme, kuid on oluliseks tõukeks projektide arendamisel ja eri objektide kasutamisel piiril."

Jevgeni Ossinovski aga arvab, et piirileppe ratifitseerimine ja jõustumine taastab usalduse Eesti ja Venemaa vahel poliitilisel tasandil: "Juba 2012. aastal, kui me protsessi jätkasime, oli nii Eesti kui Vene poolel küllaltki kõrge usaldamatuse tase, kuna eelmisel korral, 2005. aastal, lõppes see teadagi kuidas."

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles