Spaad pelgavad idanaabrite ärakukkumist

Narva-Jõesuu spaahotell läheb suvele vastu teadmatuses, kuidas mõjutavad rubla väärtuse langus ning madalseisu sattunud Venemaa - Euroopa Liidu suhted puhkajate käitumist. Foto: Matti Kämärä

Rubla väärtuse langus ja Euroopa Liidu sanktsioonid panevad haavatavasse olukorda Ida-Viru spaahotellid, kes võivad kaotada helde käega Venemaa puhkajaid, kes praegu moodustavad klientidest umbes poole.

Narva-Jõesuu spaahotelli tegevjuht Karina Küppas tunnistas, et on edasise suhtes murelik. "Olen müügiosakonnast kuulnud, et mõned broneeringud on tühistatud. Põhjuseks on, et rubla on kõvasti kukkunud ja inimesed ei raatsi puhkamiseks raha välja käia. Meil on väike hirm, et kui Euroopa Liit hakkab Venemaa suhtes sanktsioone rakendama, väljendub see ka piiriületuses ning puudutab Narva-Jõesuu spaasid esimesena."

Küppas viitas inimeste räägitud kogemustele, et kui Venemaa ja Euroopa Liidu suhted on korras, sujub ka piiriületus, kui aga madalseisus, pikenevad viisajärjekorrad ja antakse vähem aastaseid viisasid. "See jutt on küll tasemel, et naised saunas räägivad, aga vahel nad räägivad õigust."

Küppas rääkis, et kui Leedu president Dalia Grybauskaite tegi avalduse, et "Venemaal ei ole juba ammu enam nägu - on vaid Putini nägu", sai see kohe Facebookis Venemaa reisikorraldajate seas kõneaineks ning tekitas küsimuse, kas ja kui palju Vene turiste Leetu viia.

Keeruline asendada

"Eks siin võib paralleele tuua 2007. aastaga, kui teisaldati pronkssõdur. Sellele järgnesid agitatsioonid, et Eesti on kuri ja siia ei tasu sõita. Loodan, et kaine mõistus võidab ja meie poliitikud ei tee teravaid avaldusi, nii et Venemaal poleks põhjust otsida süüdlasi ja teha Eesti-vastast kampaaniat ega reisikorraldajatel millestki kinni võtta."

Kui see peaks siiski juhtuma, tähendaks see Küppase kinnitusel turismis suurt müüginumbrite kukkumist. Esiteks oleks keeruline Vene turiste kiiresti asendada, arvestades, et nad moodustavad Narva-Jõesuu spaahotelli klientide hulgast umbes poole.

Teiseks kulutavad idanaabrid heldemalt kui siseturistid ja soomlased. "Nad tellivad baarist kallimat konjakit ja ostavad ohtralt iluteenuseid," tõi Küppas piltliku näite, lisades, et kui Vene turist tuleb puhkama, siis ta tahab oma rahast "lahti saada". Seevastu Soome klient ei soovi lisateenuste eest maksta ja spaahotellis peatuvate siseturistide ostujõud on väiksem.

Mõju nihkega

Toila spaahotelli müügijuht Kärt Purga ütles, et omal nahal rubla devalveerumist veel teravalt ei tunta. Küll aga olevat ärevil Venemaa reisibüroode esindajad.

"Mõned broneeringud on küll tühistatud ja järgmine nädal, kui Venemaal on koolivaheaeg, pole hotell ääreni täis broneeritud, nagu on juhtunud mõnel varasemal aastal. Aga suurem mõju tuleb ilmselt nihkega. Kui raha ikka kaotab väärtust, võib juhtuda, et inimesed jätavad üldse reisimise järele, mitte ei jäta ainult Eestisse tulemata," arvas Purga.

Narva-Jõesuu spaahotelli Meresuu müügi- ja turundusdirektor Jevgeni Timoštšuk ütles, et Peterburi piirkonna elanikule on Narva-Jõesuu lähim kuurort, aga näiteks rubla kursi nõrgenemine euro suhtes paneb inimesed valiku ette, kas sõita puhkama Eestisse või mujale.

Kõik broneeringud, mis on Venemaalt tehtud, siiani veel kehtivad, ent tuleb arvestada sellega, et olukord muutub, lisas Timoštšuk. "Mõjutavad poliitika ja majandus, Meresuust otseselt ei sõltu midagi. Ainus, mida me teha saame, on suhelda otse reisikorraldajate ja klientidega ning selgitada, et Narva-Jõesuus on hea puhata. Mitte piirduda ainult reklaamiga ja jääda ootama. Praegu on meie puhkajatest ligemale pooled Venemaalt."

Timoštšuki sõnul tegeletakse aktiivselt ka uute klientide otsimisega. "Lisaks venemaalastele ja siseturistidele ootame ka soomlasi, aga nende vastuvõtmiseks pole infrastruktuur piirkonnas veel nii hästi arenenud. Kui avataks Sillamäe-Kotka laevaliin, peaks meieni ka rohkem soomlasi jõudma."

Eelmisel aastal peatus statistikaameti andmetel Ida-Viru majutusasutustes 166 760 inimest, neist neljandik olid Venemaalt.

Rubla devalveerumine võib mõjutada ka Ida-Virumaa kinnisvaraturgu. Eelmisel nädalal kirjutas Postimees, et varem hoogsalt Ida-Virumaal suvilaid ja kortereid ostnud keskklassi venelased ei suuda enam Eestis kinnisvara soetada. Narva kinnisvarabüroo Laguna hinnangul on Venemaa kodanike nõudlus järsult langenud.