Kreenholmi arendus alustab ilmselt kaubandusest
2. aprill 2014, 22:12
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
OÜ Narva Gate juhataja Jaanus Mikk loodab, et Krimmi sündmused pööravad Eesti võimude pilgud Narva poole ja see annab tõuke ka Kreenholmi hiigelarendusele.
OÜ Narva Gate tegevjuht Jaanus Mikk ütles, et siiani on endise Kreenholmi tekstiilitööstuse territooriumil läinud põhiaur lammutamisele, aga on ka renoveeritud vanu ja ehitatud uusi tööstushooneid.
"Ajaloolisest osast lammutasime ära peaaegu kõik nõukogudeaegsed ehitised, sest neil ei ole tuleviku jaoks funktsiooni. Alustasime juba varakult nende likvideerimist - kui läheb suureks arenduseks, siis nad ei jää jalgu."
Kui Narva linnavalitsus kehtestas 2012. aasta suvel Kreenholmi piirkonna detailplaneeringu, kirjutas Põhjarannik, et inimtühjaks jäänud kant muutub arendaja plaanide järgi lähema 15 aastaga piirilinna uueks ja luksuslikuks keskuseks.
Endise Kreenholmi manufaktuuri maid on jõe kaldal ja Varesesaarel kokku ligemale 30 hektarit. Territooriumi arendaja, kinnisvarafirma OÜ Narva Gate asutasid rootslased, kellele varem kuulus pankrotistunud tekstiilitööstuse omanik Kreenholmi Valduse AS.
OÜ Narva Gate teatas pärast detailplaneeringu kehtestamist, et Kreenholmi vabrikute rajoonist kujundatakse atraktiivne keskus koos elumajade, meelelahutus- ja kultuuriasutuste, konverentsikeskuse, teaduspargi, hotellide ja kaubandusettevõtetega.
Uued kaubamärgid
Mikk arvas praegustele trendidele toetudes, et kõigepealt hakatakse Kreenholmis arendama kaubandust. Pindade rentimise läbirääkimised käivad peamiselt välismaiste ettevõtjatega. "Läbirääkimised käivad selliste kaubamärkide osas, mida Eestis üldse veel ei ole."
Võimalik, et piirilinna tuleb ka mõni selline kaubamärk, mida on Eestis praegu ainult Tallinnas. "Näiteks meie ühed omanikud Claessonid on H&Mi Eestisse toojad. Suure tõenäosusega on nad huvitatud ka siia tulekust," märkis Mikk.
Arendaja sõnul sihitakse ka outlet´e, mis tekitaksid huvi Narva tulla. "Kujutan ette, et praegu teevad põhilise käibe Narvas toidupoed, meie tahame panustada rõivakaubandusele. Peterburi on lähedal ja meie saame pakkuda odavamaid hindu."
Kaubanduse ja elamuehituse kõrval - kavas on kolme 20korruselise eluhoone rajamine - on Kreenholmi arenduses oluline koht meelelahutusel. Näiteks sobiks sinna tööstuse teemapark koostöös Eesti tööstusmuuseumiga. "Midagi AHHAA keskuse stiilis, mis oleks interaktiivne ja pakuks palju avastamisrõõmu," ütles Mikk.
Koostöö linnaga
Aastanumbritest, veel vähem kuupäevadest on arendaja sõnul keeruline rääkida. "Kui hästi läheb, siis aastaks 2020 võiks juba midagi olla. Alanud on ju uus Euroopa Liidu eelarveperiood, mis annab meile optimismi, et sel ajal võiks siia midagi tekkida, kasutades ära tõenäoliselt viimast toetuste perioodi Eestile."
Euroopa Liidu toetusraha võiks arendusse jõuda koostöös Narva linnaga. Näiteks selleks, et välja ehitada uusi linnalisi piirkondi, kasutades ära vanu. Või mõne avaliku hoone rajamiseks, on see kinostuudio või messikeskus. "Me alles liigume selles suunas, mida võiks siia teha ja millest alustada," rääkis Mikk.
Ta kinnitas, et linnavõimud on koostööst huvitatud, sest saavad aru, et Kreenholm võiks olla päästerõngas ja anda tohutu tõuke linna arengule.
"Kui arendus hakkab pihta, võib see isegi tekitada inimeste tagasivoolu, kuna siin on vaja tohutult tööjõudu alates planeerijatest ja ehitajatest. Hiljem tekib palju töökohti teenindusse. Nüüdisaegne tööstus ei nõua enam nii palju töökäsi, küll aga teenindussektor."
Seoses Krimmi sündmustega loodab Mikk ka Eesti riigi suuremale huvile ja soovile Kreenholmi arendusse panustada.
"Tänu sellele kriisile on Eesti riigi huvi rohkem Narva suunal ja siia on loota suuremaid toetusi. Suurenenud pole mitte ainult Eesti, vaid ka rootslaste huvi. Rootsi suursaadik on viimasel ajal minuga kolm korda ühendust võtnud. Oleme arutanud, kuidas Rootsi võiks Narva arengule kaasa aidata. Meid külastas ka Carl Bildt (Rootsi välisminister - toim.), kui Narvas toimus eri riikide välisministrite kohtumine."
Sisekaitseakadeemia Narva kolimisele Mikk väga ei looda, olgugi et see võimalus on ka uue valitsuse koalitsioonileppes. Akadeemiale on Narva Gate pakkunud nii endist vabrikuhoonet kui tühja krunti.
"Üks parlamendisaadik ja endine minister ütles mulle, et loll oled, kui usud akadeemia kolimisse - see on lihtsalt üks mäng. Aga ma ei tea, võib-olla nüüd mõeldakse ümber? Krimmi konflikt võib tulla Ida-Virule ja Narvale väga palju kasuks, see on nagu äratuskell. Loodetavasti poliitikud saavad aru, et siia oleks vaja rohkem Eesti riigi kohalolu," arutles Mikk.