Idavirulased Venemaa all elada ei tahaks
/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
5. aprill 2014, 22:02
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ida-Virumaa integratsioonikeskuse juhatuse liige Aleksandr Dusman ütles, et ta ei usu, et idavirulased Venemaaga ühineda sooviksid, sest Eestis on elukvaliteet idanaabrist tunduvalt kõrgem ja sellest ei soostuks nad loobuma.
Rahvusvaheline veebiajakiri The Christian Science Monitor käis Ida-Virumaal uurimas, kas sellest Eesti piirkonnast võiks saada järgmine Venemaa sihtmärk ja kas kohalikud eelistaksid Eestile Venemaad, kirjutab Postimees. Krimmis sündinud ja Eestis mitukümmend aastat elanud Dusman ütles, et seda ei juhtu.
Ta põhjendas Postimehele, et sellisel juhul jääksid idavirulased ilma hüvedest, mida Eestis elamine neile pakub. Näiteks võimalusest reisida Euroopa Liidus ja Euroopa riikidega äri teha. "Ma olen kindel, et nad ei oleks Venemaa madala elatustasemega oma igapäevaelus rahul," ütles Dusman.
Lisaks koosneb Ida-Virumaa elanikkond eri rahvustest ja mitte vaid Vene päritolu inimestest. "Me oleme Euroopa Liitu kuulunud kümme aastat ja kasutame kõiki neid võimalusi, mida Euroopa Liit pakub."
Tema sõnul on Venemaa ja Eesti vahel suur erinevus ning idavirulased teavad seda.
Moskva poolt toetatud ajaleht MK Estonia avaldas hiljuti uurimuse tulemused, mis näitavad, et 22,8 protsenti vene keele kõnelejatest toetasid Vene vägede kohalolekut Krimmis. 24,7 protsenti olid selle vastu ja ülejäänud 52,8 protsenti ei soovinud arvamust avaldada või ei osanud vastata.
Need, kes Ida-Virumaa lahtilöömist Eestist toetaksid, võivad Dusmani sõnul olla Vene päritolu elanikud, kellel on raskusi töö leidmisega. "Võib-olla nad arvavad, et Venemaal oleks elada parem?"
Aga palju on ka neid, kes on mõneks ajaks Venemaale kolinud ja siis pettunult tagasi pöördunud. "Nad tulid mu kontorisse ja ütlesid, et tahavad koju tagasi tulla, sest Venemaa ei ole enam sama riik, kus nad üles kasvasid."
Dusmani arvates võiksid Eesti poliitikud rohkem idavirulaste poole pöörduda, nendega kohtuda, neile oma vaatekohti selgitada ja neile erisuguseid tegevusi korraldada. "Idavirumaalased peavad tundma, et nad kuuluvad Eestisse," ütles Dusman.