Toila pargi vallutas metsamood

Sirle Sommer-Kalda
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Taimetoidu õpitoas valmistas Miina Lõoke blenderis kuusevõrsesmuutit ja toortatrast desserti.
Taimetoidu õpitoas valmistas Miina Lõoke blenderis kuusevõrsesmuutit ja toortatrast desserti. Foto: Erik Kalda

Mets on ammendamatute elamuste allikas, veenduti RMK üle-eestilisel perepäeval Toilas, kus sai mekkida kuusevõrsetest smuutit, meisterdada paberist seelikuid ja imetleda metsamaterjalist moekollektsiooni.

Publiku huvi Toila Oru pargi lossiplatsil sisseseatud taimetoitude õpitoa vastu pole sugugi leigem kui võimalus kokata koos proffidega liha- ja kalaroogi.

"Kas me hakkame kuuske sööma," kergitavad osalejad kulmu, kui Miina Lõoke taimetoidurestoranist Inspiratsioon poetab blenderisse koos veega peotäie kuusevõrseid.

Käsil on töötoa esimene roog − kuusevõrsesmuuti. Lõoke teab, mida teeb. "Eelmisel aastal käisime oma restoraniga smuutimeistrivõistlustel ja saime seal esimese koha."

Kui vedelik on läbi sõela kurnatud, lisab taimetoidufänn rohelisele mahlale banaani  − see teeb smuuti kreemjaks. Suhkru asemel lähevad käiku kuivatatud datlid  − looduslikud suhkruasendajad  − ning metsaandidest rändab blenderisse veel mustikaid.

"Kuusevõrseid tuleks tegelikult korjata kevadel, mitte praegu, nagu mina tegin. Neid saab säilitada sügavkülmas ja ka talvel kasutada," annab Lõoke vihje neile, kes sooviks sellist jooki kodus järele teha.

Kuusevõrseid võib säilitada ka siirupina. "Valan kuusevõrsetele nii palju vett, et need oleks kaetud, keedan 15 minutit. Seejärel kurnan ja lisan suhkrut, lasen veel natukene keeda ja panen väikestesse purkidesse. Kuusevõrsesiirup on väga hea kurgule ja ülemiste hingamisteede haiguste puhul," kiidab Lõoke C-vitamiinirohket kraami.

Pajaroog hanemaltsa sugulasest

Pearoana valmib seekord kinoapada. Kinoa meenutab teravilja, aga tegelikult pole seda  − Eestis on talle kõige lähedasem hanemalts, tutvustab Lõoke toiduainet, mis pole Eestimaal veel massidesse levinud. "Kinoas on 9 asendamatut aminohapet ja palju kiudaineid," veenab ta selle Lõuna-Ameerikast pärit kultuurtaime kasulikkuses.

Keedetud kinoa läheb vokkpannil seltsiks praetud sibulale ja suvikõrvitsale, rooga maitsestatakse tavapärase soola-pipra, aga lisaks veel kurkumi, kookospiima ja laimiga. Nii saab pada kauni kollaka värvuse ja nii magusa kui hapuka maitsenüansi.

Üheks desserdi koostisosaks on toortatar, mis on heleda värvusega, sest seda pole kuumutatud. Pudingu tarvis on toortatar öö otsa leos olnud. Blender purustab tatra koos smuutist tuttavate banaani, mustikate ja kuivatatud datlitega. "Magus, aga tervislik," iseloomustab kokk. Tatramaitse magustoidus tooni ei anna, seega annab seda edukalt serveerida ka neile, kes seda kasulikku teravilja ei armasta.

Ainukordne etendus

Nii nagu taimetoidu õpitoa tooraine pärineb osaliselt metsast, on sealtsamast varutud ka käsitöötelgi kraami. Näiteks saab meisterdada puukoorest paati ja krepp-paberist seelikuid.

Seda, mida oskavad paberist ja puiduspoonist teha profid, näeb aga õhtul metsamoe etendusel, mille on ette valmistanud Eesti kunstiakadeemia tudengid.

"See on üliõpilaste tehtud täiesti eksklusiivne etendus. Paljud kostüümid on ühekordsed ja modellidele selga ehitatud," kommenteerib perepäeva peakorraldaja, RMK loodushoiuosakonna juhataja Marge Rammo.

Sama haruldast vaatepilti pakuvad lossiplatsile püstitatud laval balletitantsijad. Koreograafi ja tantsija Teet Kase originaalballett "Go  − mäng kahele" esietendub Vanemuise teatris alles oktoobris. "Vanemuises on seda võimalik näha täispikkuses, aga etüüdid, mis tulid ettekandele perepäeval, olid ikkagi selleks õhtuks siia mõeldud ja sobitatud. Selles mõttes ainukordne etendus," märgib Rammo.

Õhtuse kontsertetenduse üllatusnumber  − "Tants metsale ja masinale" − on samuti Teet Kase loodud ja kujutab endast improvisatsioonilist duettetüüdi masina ja inimese vahel.

Rammole on see nagu unistuse täitumine. "Olen kaua mõelnud, kuidas inimestele näidata, et metsatöömasin pole mingi mittejuhitav ja jõuline hiigelmasin, vaid hästi peent tööd ja juhtimist eeldav ning väga paindlik  − nagu tantsunumbris oli näha."

Rohkelt emotsioone

Rammo rõõmustab, et kogu programmi läbinud teemaga "Mets läks moodi" õnnestus publikule näidata, mida mets kõike pakub. "Mets pakubki kõiki neid emotsioone, mille osaliseks said inimesed õhtusel kontserdil, olgu siis balleti või moe kaudu."

Laupäevane RMK perepäev ei jää tema kinnitusel viimaseks. "Tahaksime ka edaspidi tuua inimesi metsa ja rääkida metsast ning näidata, mida kõike metsas leidub."

Viimati korraldati RMK perepäev Ida-Virumaal 2009. aastal, kui Kohtla-Nõmmele kogunes paar tuhat inimest. "Toilas oli rahvast vähem ja tundus, et osa läks vihma tõttu ära. Samas ei saa ka kurta: õhtul oli pealtvaatajaid 600-700 inimese ringis, aga kokku käis päeva jooksul läbi umbes 900 inimest," hindab Rammo.

Suur hulk osalejatest sõitis kohale väljastpoolt Ida-Virumaad. Lisaks Narvale ja Jõhvile pani RMK käima tasuta eribussid Rakverest, Tallinnast, Tartust ja Pärnust. Pealinlastele telliti suure huvi tõttu lisabuss.

Paljude pettumuseks täitusid perepäeval välja pakutud töötoad ja giidiga jalutusretked liiga kiiresti.

"Võib-olla oleks külastajaid rohkem olnud, aga osa jättis tulemata, kui ei saanud enam tegevustele registreeruda," arutleb RMK loodushoiuosakonna Kirde-Eesti piirkonna juhataja Heinar Juuse.

Võimaluste piires püüti inimeste soovile vastu tulla. "Koolitasime kiiresti juurde retkejuhte. Kui alguses olid jalutuskäigud pargis planeeritud pooletunniste vahedega, siis lõpuks algasid need iga 15 minuti järel," märgib Juuse.

Rahvas, kes polnud varem Oru pargis käinud, sattus sellest vaimustusse, kinnitab giidi rollis olnud Aune Ferschel, kes töötab  muidu Kauksi looduskeskuse juhina.

"Kuna aeg oli väga piiratud, siis ma ei rääkinud, mis puud siin kasvavad, vaid jutustasin sellest, mis inimesi huvitab  − teise inimese hingeelust. Rääkisin lossi rajajast Grigori Jelissejevist ja sellest, miks ta tegelikult siit ära läks  − mitte revolutsiooni, vaid armumise tõttu."

Üks perepäeva eesmärk oli tuua Toilasse inimesi üle Eesti ja näidata parki, mis on maastikuliselt üks huvitavamaid ning liigirikkamaid, lisab Juuse. "Saime olla kasulikud ka kogu Ida-Virumaa turismi arengule."

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles