Ametniku vastutus

Põhjarannik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Täna peaks Viru maakohtus algama sisuline arutelu kriminaalasjas, mis sai alguse kaks aastat tagasi, kui ajakirjandusse jõudis niinimetatud taatlemata kiirusmõõturi skandaal. See lugu oli Ida politseiprefektuuri viimaste aastate kõige rängem mainehoop, mille käigus kaotasid ameti mitmed kõrged politseijuhid eesotsas toonase politseiameti peadirektori Raivo Küüdiga.

Lugu oli lihtne: politsei sisekontroll tuvastas, et ligi paarsada liiklustrahvi oli inimestele välja kirjutatud kiiruseületamiste eest, mis fikseeriti taatlemata seadmega. Tookord algas ka suur trahvide tagasimaksmise protsess, mida politsei aitas kohtu kaudu korraldada.

Mõneti võib kogu lugu tunduda ebaõiglaselt suureks puhutud, sest see, et formaalselt oli kiirusmõõtur taatlemata, ei tähenda, et trahvi saanud poleks tegelikult kiirust ületanud. Aga suurem osa nõudis oma trahvi tagasi, välja arvatud paar juhti, kes leidsid, et nad said õiglaselt karistada.

Nüüd on kriminaalkorras kohtu all kuus politseinikku (kolm neist endised), keda süüdistatakse teadlikus võltsimises. Kas pole liiga ränk, arvestades, et osa neist on ka distsiplinaarkorras karistuse saanud?

Tõe peab selgitama ja õiglase otsuse langetama kohus. Küll aga näitab nimetatud juhtum ametniku vastutuse suurust otsuste tegemisel. Sa võid olla nii hinnatud ja kogenud spetsialist kui tahes, ent üks eksimus võib kogu senisele ja tulevasele karjäärile kriipsu peale tõmmata. Või paremal juhul jätta lihtsalt väga ebameeldiva jälje tööle, mida seni on hoole ja innuga tehtud.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles