Venemaa nõudis Narva haiglalt õigusvastaselt informatsiooni
/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
14. september 2014, 11:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Venemaa uurimisasutus saatis Narva haiglale augusti lõpus kirja, kus nõudis Eesti elaniku haigusloo kohta informatsiooni, andmekaitse inspektsiooni kinnitusel pole Venemaal sellisteks päringuteks aga õigust.
Vene Föderatsiooni uurimisasutus esitas haiglale päringu seoses 20. augustil narkokuriteo uurimiseks algatatud kriminaalasjaga ning soovis saada ühe Narva elaniku ravimise ja diagnoosi kohta käivaid andmeid, kirjutas Postimees.
Enne uurimisasutusele vastamist pöördus Narva haigla andmekaitse inspektsiooni poole, et uurida, kas asutus on ikka kohustatud patsiendi delikaatseid isikuandmeid välja andma.
Inspektsioon selgitas eelmisel nädalal saadetud vastuses, et Eesti ja Venemaa vahel kehtib leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades, mille järgi toimub informatsiooni küsimine ja andmine üksnes justiitsministeeriumide ja prokuratuuride kaudu.
«Seetõttu ei ole Vene Föderatsiooni asutustel võimalik otse küsida kriminaalmenetluses Eesti kodanike kohta teavet ning tervishoiuasutusel ei ole võimalik neid andmeid väljastada,» rõhutas andmekaitse inspektsioon.
Inspektsioon märkis ka, et delikaatsete isikuandmete ebaseaduslik avaldamine on Eestis kuritegu, mille eest saab kohus karistada rahalise karistuse või kuni aastase vangistusega.
Tervishoiutöötajatel on andmekaitse inspektsiooni kinnitusel kohustus hoida saladuses neile töö käigus teatavaks saanud andmeid patsiendi isiku ja tema terviseseisundi kohta, samuti hoolitseda selle eest, et tervishoiuteenuse osutamisel koostatud dokumentides sisalduvad andmed ei saaks teatavaks kõrvalistele isikutele. Selle kohustuse rikkumine on karistatav rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.
Kui isikuandmeid edastatakse ebapiisava andmekaitse tasemega riiki, käsitletakse seda väärteona, mille eest on võimalik määrata kuni 1200-eurone, juriidilisele isikule aga kuni 32 000 euro suurune trahv.
Narva haigla esindaja kinnitas reedel Postimehele, et nemad õigusvastaselt küsitud andmeid Venemaa uurimisasutusele ei andnud.