Sümboli purustamine

Kurb, et kolm riigikogu erakonda keskendusid eile kambaka tegemisele IRLile ega süüvinudki põhjalikult nende ettepanekusse tuua sisekaitseakadeemia Ida-Virumaale. Ilmekas kinnitus ükskõiksuse kohta on, et koguni 60 saadikut 101st ei vaevunud end isegi hääletusele registreerima.

Ida-Virumaa inimestele on sellisel käitumisel äärmiselt negatiivne signaal. Kõik neli juhtivat erakonda on ju aastaid rääkinud sisekaitseakadeemia ületoomise vajadusest Ida-Virumaale. Täpsemalt mitte ainult rääkinud − see on kirjutatud nii valimisprogrammidesse kui ka koalitsioonilepetesse ja lugematul arvul muudesse dokumentidesse.

Selle tulemusel on see idee muutunud isegi suuremaks, kui ta võib-olla tegelikkuses ongi.  See on saanud sümboolse tähenduse riigi poolt Ida-Virumaa probleemide lahendamisel. Maakonna potentsiaalist ja murekohtadest ning nende leevendamise abinõudest ja meetoditest on eri tegevus- ja arengukavades mõtteid veeretatud küllastumiseni. Sisekaitseakadeemia toomine oli üks suur ja konkreetne asi, mis tähendas tegu.

Nüüd selgus, et tegude tegijaid riigikogus eriti polegi.

Küsimus on, milliste uute ideedega need erakonnad, kes eile Ida-Virumaale punast tuld näitasid, siinsete inimeste ette tulevad, kui nad märtsis toimuvatel valimistel loodavad endale rohelist tuld riigikogusse saada. Veelgi huvitavam on, millise imenipiga need lubadused usutavaks tehakse.