Narva ettevõte sai aasta uuendaja tiitli
14. oktoober 2014, 20:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aasta uuendaja tiitli saanud titaanist meditsiinitooteid valmistav MP & Partners Engineering valmistab titaanist meditsiinitooteid kogu maailmale.
Eelmisel nädalal andis EAS üle ettevõtlusauhindu, millest üks, aasta uuendaja tiitel, tuli Ida-Virumaale. Aasta uuendajaks saanud endises Narva Baltijetsis tegutsev poolakale kuuluv ettevõte alustas juba 1993. aastal titaantoodete tootmist Narvas. Toona oli Miroslaw Pienkowski ettevõttes kuus inimest. Nüüd on mehel Narvas kuus ettevõtet ning töötajaid üle 300.
Kõrgtehnoloogia
Ettevõtlusauhindade üleandmise gala tarbeks kokku pandud trükis tunnistab, et seda, mis toimub Miroslaw Pienkowski ettevõtteis, iseloomustab kõige paremini Narvas külas käinud TTÜ mehaanikateaduskonna esindajate ütlus: "Sellist tehnoloogiat näeme meie vaid kataloogidest." Narva on tuhandeid ruutmeetreid tihedalt kõrgtehnoloogiat täis. Just sealses tehases on püsti pandud mitmete seadmete esmaeksemplarid. Pienkowski on valinud tehnoloogialiidriks olemise strateegia."
Kõik algas üheksakümnendate alguses, kui mees alles otsis oma kohta ärimaailmas. Hariduselt elektroonikainsener, sattus ta asjaolude kokkulangemisel tegelema titaanist eriotstarbeliste poltide vahendamisega. Kuna turg nõudis üha keerulisemaid tooteid, tuli leida partnerid, kes nende valmistamisega hakkama saaksid.
"Kes saaks siin parem olla kui spetsialistid endisest Nõukogude sõjatööstusest!" mõtles Pienkowski. Esimene valik oli külastada Baltijetsi tehast Narvas. Seal oli üks hakkaja meister, kes huvitus väga uuendustest, kuid üldiselt oli olukord kehv. Esimest tellimust pidi Pienkowski praktiliselt otsast lõpuni ise juhendama. "Töömehed tulid minu juurde ja ütlesid, et nii pikka detaili ei saa meie pingis valmistada. Läksin siis ise tehasesse, vaatasin veidi ringi ja tegin ettepaneku panna freespink tööle treipingina. Ja nii see algas," meenutab Pienkowski.
1993. aastal pandi Baltijets kinni. Pienkowski ostis ära ühe treipingi ja freespingi ning rentis pisikese osa tehasest. Ta räägib uhkustundega, kuidas ta tegi viiele mehele ja ühele naisele ettepaneku hakata üheskoos titaanist keerukaid detaile tootma. Need kuus inimest töötavad tema juures tänaseni.
Pienkowski paistab silma oma oskusega tagurpidi mõelda. Freespingist treipingi tegemine on vaid üks näide. Tehase algusaegadel pöörduti tema poole murega, et oleks vaja anodeerida [titaani värvimine elektri abil] kuue meetri pikkune detail. Kõik anodeerimisvannid olid aga ainult neljameetrised. Pienkowski ütles kliendile, et tulgu nädala pärast tagasi. Ta võttis tavalise põrandamopi, pani kummikindad kätte, kummikud jalga ja mopile juhtmed külge. Pingestades märja mopi vajaliku elektrivõimsusega, töödeldi detail üle.
Viie parema skalpellitootja seas
Skalpellitehase ostmine Saksamaalt lepiti kokku suusõnaliselt ja kolme nädala pärast alustas see juba tööd Narvas. Pienkowski lasi tegevuse lõpetanud skalpellitehase sisustuse kokku pakkida ja Eestisse vedada. "Skalpellitehas on meil puhtalt turunduse eesmärgil. Kui iga kirurg maailmas teab, et Trinoni skalpell on maailma parim, siis usaldab ta ka meie muid meditsiinitooteid," räägib Pienkowski, tõdedes, et skalpellidega on tõeliselt lihtne: neid tootvaid tehaseid on maailmas vaid tosin ning Narva kuulub viie juhtiva tootja hulka.
Skalpellitehase ostuga käivitus meditsiinitoodete suund. Teadaolevalt on titaan selline metall, mille inimorganism kergesti omaks võtab. Pienkowski töötas oma meeskonnaga välja unikaalse hambaimplantaadi. Lühidalt öeldes juurdub Trinoni Q-implant kuus korda kiiremini kui muud saadaolevad. "Selle toote loomine oli imelihtne. Küsisime inimestelt, mis on nende suurim ootus seose hambaprotseduuriga. Nad vastasid, et see peaks olema võimalikult kiire, valutu, odav ja kvaliteetne. Ja just nendele kriteeriumidele meie Q-implant vastabki," selgitab Pienkowski.
Ettevõte on oma hambaimplantaatide ärisuuna toetamiseks loonud rahvusvahelise koolitusprogrammi Collegium Practicum, kus arstid saavad intensiivkursuse käigus katsetada implantaatide paigaldamist päris patsientide peal.
Samal ajal on tegemist sotsiaalprojektiga. Nimelt võivad Kambodža, Dominikaani Vabariigi ja Laose vaesemad inimesed vabatahtlikuks patsiendiks tulla ning neile tehakse kogu protseduur tasuta. 2003. aastast on selle programmi käigus paigaldatud ligi 100 000 implantaati ja programmis on osalenud arstid kogu maailmast.