Näeme erksat Eestit

Foto: Internet

Foto: Internet

Õiged majanduspoliitilised valikud ühes haritud, kuid odava tööjõuga kütsid meie majandusmootorit kaks aastakümmet, kuid ometi tajuvad nii töötajad kui ka ettevõtjad praeguseks Eesti hoo raugemist.

Oleme ühiskonnana jõudnud nii kaugele, et odavat tööd me enam teha ei taha, aga kallist veel ei oska. Keskmise sissetuleku lõksuna tuntud olukorrast välja murdmine on Eesti uue arenguetapi suurim väljakutse.

Kuigi paljud riigid unistavad niisugusesse lõksu jõudmisest, tuleb seda võtta siiski äärmise tõsidusega. Arengumaade seast hoogsalt alustanud, kuid poolel teel kinni jooksnud riike on palju enam kui neid teisi, kes arenenud ja jõukate riikide hulka välja murdnud. Meid peab hoiatama tõsiasi, et nii mõnedki on sellesse lõksu jäänud aastakümneteks.

Eesti inimene ootab õigustatult elujärje edasist kasvu. Kui maksumaksjaid jääb vähemaks ning ülalpeetavaid tuleb juurde, pole meil luksust vaikselt "edasi tiksuda". Tänane väljaränne rõhutab selgelt, et Eesti Vabariigi ülim ülesanne - eesti rahva ja keele säilimine - kohustab ehitama ühiskonda, mis tagab eestimaalaste heaolu kestliku kasvu ka järgmisteks aastakümneteks.

Viimase poole sajandi jooksul on keskmise sissetuleku lõksust edukalt välja murdnud vaid 13 riiki, kellest parimad näited on Soome, Lõuna-Korea ja Singapur. Neid ühendab lõksu kinni jäädes tehtud jõuline panus haridusele. See on ka Eesti olulisim väljakutse.

Eestit kummitavad praegu ühtaegu nii tööpuudus kui ka tööjõupuudus: tööturu ühes servas on palju tegemata tööd maksmata palkade ja tasumata maksudega, teises servas palju töökäsi üle kaasneva vaesuse, käegalöömismeeleolu ja väljarändega. See on teine väljakutse: et heaolu tõuseks ning sotsiaalsüsteem kasvavale survele vastu peaks, peab igaühel, kes suudab ja soovib, olema võimalus jõukohaselt panustada.

Selle saavutamiseks peab ühiskond toetama igaüht, kes soovib mingilgi moel tööturul osaleda. Iga inimene, kes on maksutarbijate seast aidatud tagasi maksumaksjate poolele, tähendab ühiskonnale otsest rahalist võitu, inimesele aga sotsiaalsesse ellu ja eneseteostusse naasmist. Et elada paremini, st teha rohkem ja targemat tööd ning seda kallimalt müüa, peavad töötajad ja ettevõtjad palju õppima, valitsejad aga tagama silmapaistva ettevõtluskeskkonna. Praeguseks soovitavad rahvusvahelised nõustamisfirmad meie piirkonnas luua oma peakontor pigem Lätti kui Eestisse. Eesti kolmas väljakutse on oma konkurentsivõime taastamine.

Eesti konkurentsivõime langus pole miski, mida parandada ühe või teise detaili rihtimisega. Selles, et Eesti konkurentsivõime taasmõtestamine ja taastamine ei jääks loosungeiks, on juhtroll Eesti poliitikuil, kes lähevad kevadel valijailt nõutama mandaati järgmiseks valitsemisperioodiks. Nende riigimehelikkusest ja julgusest sõltub, kas ühiskond arutleb valimiste eel tegelike väljakutsete või pseudoprobleemide üle, kas järgneval valitsemisperioodil söandab valitsuskoalitsioon teha taaskäivitamise nimel põhimõttelisi muudatusi või piirdub poliitkosmeetikaga.

Eesti ajakirjanikel lasub suur vastutus, et kogu infomürast hoolimata mõistaks ühiskond Eesti ees seisvaid tegelikke võtmeküsimusi - julgeolek ja majandus. Selles valguses ei tohiks ükski poliitik ega erakond saada luksust osaleda valimistel n-ö oma tingimustel, andmata põhjalikke ja sisulisi vastuseid neil kahel põhiteemal.

Eesti taaskäivitamisel on suur töö teha ka tööandjatel. See tähendab vastutust olla ambitsioonikas ja loov, et teha tööd ning juhtida meie inimesi homme tõhusamalt kui täna. See tähendab kohustust hinnata meie ühiskonna suurimat vara - töötavat inimest -, väärtustada tema tervist ja haridust. See tähendab valmisolekut olla valitsejaile konstruktiivne ja tegus partner Eesti taaskäivitamisel.

Kuid suurim vastutus jääb Eesti valijale. Tema riigi peremehena otsustab, kas käitub riigi tegevjuhiks pürgijatega nõudlikult ja õiglaselt või premeerib jõude, kes nõutavad mandaati üldsõnaliste ja populistlike hüüdlausetega, hoidudes sisulistest lahendustest.

Tööandjatena Eesti majandusel kätt pidevalt pulsil hoides oleme veendunud, et Eesti vajab majandusele hoo sisse andmiseks julgeid otsuseid, konkurentsivõime uutele alustele viimist ja Eesti eduloo taassisustamist. See pole kaugeltki pelk majandusküsimus: üksnes edukas, hoogne ja konkurentsivõimeline riik suudab täita meie põhiseaduse ülimat eesmärki - tagada eesti keele ja rahva säilimine läbi aegade.

Meil peab olema söakust ja ambitsioonikust sõnastada Eesti suur narratiiv ka järgmisteks aastakümneteks. Me ei saa leppida vähemaga kui ühiskonnaülese, laiapõhjalise ja sisulise aruteluga, millise riigi me ehitaks, kui peaks praegu nullist alustama. Milline oleks optimaalne maksutulude jaotus majanduskasvu tagamiseks? Kuidas peaks toimima haridussüsteem ja sotsiaalsüsteem, et igaüks, kes sooviks panustada, saaks seda teha tõhusaimal moel? Mille poolest peaks Eesti olema välisinvestorile ja -talendile parim ning soodsaim paik? Nende küsimuste arutamiseks pole õigemat hetke kui enne saabuvaid parlamendivalimisi.

Eesti tööandjate keskliit näeb, et Eestil on suur potentsiaal olla jätkuvalt ergas ja dünaamiline ühiskond, kus heaolu ligineb kiirelt arenenud riikidele. Kuid see nõuab esmalt meie konkurentsivõime väljakutsete tunnistamist, seejärel põhimõtteliste valikute langetamist juba lähiaastatel. Täpsemalt kevadel algava valitsemisperioodi jooksul.

Tööandjate vaade erksast ja dünaamilisest Eestist seisab kolmel suurel sambal: tark töötamine, innukas õppimine ja hea valitsemine.

Avaldatu on sissejuhatus tööandjate manifestist, mis sisaldab Eesti tööandjate keskliidu ettepanekuid riigile, tööandjatele ja tööinimestele.