Idee: tühjades korterites võiksid talvituda Ukraina pagulased

Sirle Sommer-Kalda
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sageli on pikalt tühjana seisnud korterid sellises seisus, et need tuleb esmalt elamiskõlblikuks kõpitseda.
Sageli on pikalt tühjana seisnud korterid sellises seisus, et need tuleb esmalt elamiskõlblikuks kõpitseda. Foto: PEETER LILLEVÄLI/ARHIIV

MTÜ Eesti Pagulasabi juhi hinnangul väärib edasiarendamist Põhjaranniku lugeja mõte, et Ukraina sisepagulased võiks eelseisval talvel majutada Ida-Virumaa hüljatud korteritesse.

Eelmisel nädalal kirjutas Põhjarannik, et Kiviõlist pärit politoloog, MTÜ Eesti Pagulasabi juht Kristina Kallas veendus kohapeal oma silmaga, kui keerulises olukorras on ligemale 400 000 inimest, kes on põgenenud sõjategevuse eest Ida-Ukrainast teistesse Ukraina piirkondadesse.

"Sain selle artikli peale Ida-Virumaalt uskumatult palju kõnesid − tundub, et siinsetele elanikele on Ukraina lähedane. Mitu inimest pakkus end vabatahtlikuks, et olla põgenikele tugiisikuks," rääkis Kallas.

Üks Sompast pärit naine käis välja mõtte, miks ei võiks Ukraina sisepõgenikele pakkuda talve üleelamiseks tühje kortereid, mida Ida-Virumaal on sadades. Abikäe võiks pakkuda kas või kümnele perele, kus kasvavad krooniliselt haiged lapsed, kes praegu ei saa vajalikku arstiabi ega ravimeid.

"Minu arvates on see suurepärane idee, mis ühtlasi mõjuks hästi Ida-Virumaa mainele," ütles Kallas. "See leiaks kajastust ka Ukrainas. Nendest kümnest haavatust, keda Eesti ravile võttis, teadis kogu Ukraina."

Kallase sõnul tuleb Ukraina sisepagulaste vastuvõtmisel lahendada mitu küsimust, alates sellest, mis alusel nad riigis viibivad, kuni selleni välja, kes maksab kommunaal- ja sõidukulud.

Kiviõli linnapea Dmitri Dmitrijev ütles, et linnal on sadakond tühja korterit, mis asuvad köetavates majades. Teist sama palju asub majades, mida plaanitakse lammutada ja millega ei saa arvestada.

"Kui keegi korterite eest maksaks ja sisepagulastega tegeldaks riigi tasemel, siis poleks meil midagi selle vastu. Probleem on selles, et korterid on küll olemas, aga nad pole sellises seisukorras, et võiks kohe sisse kolida. Küsimus on, kes teeks investeeringu, et kortereid remontida. Kui riigil oleks selleks mingi programm, siis ma ei näe probleemi, ei aidata inimesi, kes on hädas ja vajavad elamispinda."

Tööturuprobleemide lahendus?

Teine mõttekoht on linnapea sõnul see, kas me tahame, et põgenikud kevadel lahkuksid.

"Kui pered tuleksid siia päriselt elama, võiks neile korterid tasuta anda. Eriti kui tegemist on spetsialistidega, keda oleks meie ettevõtetele vaja. Ukrainas on ju palgatase mitu korda madalam. See lahendaks meie tööturu probleeme ja samal ajal ka tekkinud geopoliitilist olukorda," arutles Dmitrijev.

Ka Kohtla-Järve linnapea Jevgeni Solovjov ütles, et tühjad korterid, mida linn pakub oksjonitel ja mida on praegu 70 ringis, pole elamiskõlblikud ning vajavad vähem või rohkem remonti.

"Mõnes korteris pole isegi põrandat. Hea, kui on aken, mis on löödud laudadega kinni," kirjeldas ta reaalsust. "Aga kui keegi on valmis ostma, siis alati oleme valmis müüma."

Solovjov meenutas, et omal ajal remonditi neli korterit riiklikest programmidest saadud rahaga, et üürida neid linnale vajalikele spetsialistidele, antud juhul õpetajatele. "Kahjuks müüdi need korterid pärast viit aastat, mil neid ei tohtinud võõrandada, maha."

Ministeeriumid kõhklevad

Siseministeeriumi Ida-Virumaa nõunik Aimar Altosaar arvas, et tühjade elamispindade andmine hädaliste käsutusse on väga hea mõte, aga Ukraina sisepagulaste ajutist vastuvõtmist on keeruline korraldada. "Kuhu sa need inimesed kevadel ajad? Ja siis tekib juba uus olukord."

Iseasi, kui aidata parandada nende Ukraina elanike elamistingimusi, kes on tulnud siia sugulaste juurde ja kellel on õiguslik alus Eestis olla, lisas Altosaar. "Siin võiksid initsiatiivi haarata vabaühendused, kes oleksid riigile partneriks, kellega vastutust jagada."

Välisministeeriumi pressiesindaja Mari-Liis Valter märkis, et Eesti-siseseid jooksvaid kulusid ei saa humanitaarabiks ettenähtud rahast hüvitada, seega peaks korterite renoveerimiseks leidma vahendeid teistest allikatest. "Selle mõtte teostamise eeldus on nendele inimestele Eestis varjupaiga andmine. Neid otsuseid teeb siseministeerium."

Valter lisas, et üldisem eesmärk on siiski see, et inimesed ei peaks Ukrainast lahkuma. "Suurel osal Ukraina territooriumist konflikti pole. Ajutine ümberpaiknemine Ukrainas võimaldab neil hiljem ka lihtsamalt koju tagasi pöörduda. Seetõttu toetab Eesti humanitaarabiga ka ÜRO põgenike organisatsiooni tegevust Ukrainas."

Kokku on välisministeerium sel aastal Ukrainat toetanud ligi miljoni euro eest.

Samal ajal koguvad annetusi mitmed vabaühendused. Näiteks MTÜ Vaba Ukraina annetuskontole on laekunud üle 180 000 euro. Saldo tõusis hüppeliselt pärast ETVs üle kantud Ukraina toetuseks korraldatud heategevuskontserti, kirjutas Eesti Päevaleht.

Paralleelselt toimub kolme vabaühenduse juhitav heategevuskampaania "Ukraina heaks", millega kogutakse raha sisepõgenike abistamiseks. Annetusi korjavad ka Eesti Punane Rist ja UNICEF Eesti rahvuskomitee.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles