Pragmaatiline heategevus

Abi andmisel peaks lähtuma õilsatest eesmärkidest, aga sageli jõutakse sealjuures olukorrani, kus  võidavad mõlemad pooled.

Sellisesse konteksti võib paigutada hüpoteetilise idee pakkuda Ukraina sisepõgenikele Ida-Virumaa tühjana seisvaid kortereid.

Ühelt poolt on sajad elamispinnad, mis on kohalikele omavalitsustele koormaks ja millest ei õnnestu oksjonitel ka olematute summade eest lahti saada. Teiselt poolt on sajad tuhanded inimesed, kes on põgenenud sõja jalust Ukraina teistesse piirkondadesse, ent sattunud vihma käest räästa alla.

Vaatlejad kirjeldavad, et Ukraina riik on jätnud sisepõgenikud täielikult omavalitsuste kaela. Viimased on vaesed ega suuda sissetulijate tulvaga kuidagi hakkama saada. Tuba kütmata suvelaagris või lagunevas ühiselamus on kaugel inimväärsest.

Paraku pole Kiviõli või Kohtla-Järve tühjaks jäänud korterid paremas seisus ja esmalt tuleks leida raha, millega neid kohendada. See ei saa juhtuda üleöö, seega kardetavasti saab talv enne läbi. Kiirem viis soe ulualune saada on tulla Eestisse varjupaigataotlejana, ent see eeldab soovi kodumaalt jäädavalt lahkuda.

Tänavu üheksa kuuga on Eesti saanud 107 varjupaigataotlust ja on üsna ootuspärane, et kõige rohkem − 37 − on laekunud Ukraina kodanikelt. Kas nad saavad ka elamisloa, sõltub riigi pagulaspoliitikast, mis ilmselt ukrainlastele erandit tegema ei hakka. Sel lihtsal põhjusel, et see võib avada Pandora laeka ja Eesti pole hüppeliselt kasvava pagulaste arvu jaoks valmis.