Turvakontroll koolidesse

Põhjarannik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Eile kogu Eestit raputanud uudisele sellest, kuidas Viljandi Paalalinna koolis tulistas 15aastane õpilane surnuks saksa keele õpetaja, järgnesid ka püüded saada selgust, miks selline asi üldse juhtus. Aastaid tagasi koolitulistamise teemal mängufilmi "Klass" teinud Ilmar Raag tõdes, et tegelikult polnud küsimus selles, kas Eestis kunagi midagi sellist juhtub, vaid millal see juhtub.

Koolitulistamisest on saanud omaette kuriteoliik, kus põhjused võivad olla erisugused, alates tähelepanu vajadusest ja lõpetades vastamata tunnetega. Kunagi tundus, et see probleem on vaid kusagil kaugel USAs, kuid siis jõudis ka Soome.

Me ei peaks lohutama end lootusega, et tegemist oli üksikjuhtumiga, mis enam ei kordu. Pigem peaks eelkõige valitsus mõtlema sellele, mida teha, et tõsta turvalisust meie koolides, sest lasteasutuses paukuvad tulirelvad ei sobitu kuidagi meie arusaama hariduselust ja turvalisusest.

Üks võimalus turvalisust kooliseinte vahel tõsta on paigaldada haridusasutuste sissepääsudesse turvaväravad, et kooli ei pääseks tuli- ega külmrelvaga. See võib tunduda liialdusena, ent kui aitab ära hoida kas või ühe ohvri, on ettevaatusabinõu end õigustanud. Aastaid tagasi tapeti Viru maakohtus püstolilaskudega kaks naist ning pärast seda paigaldati kõikidesse kohtumajadesse turvaväravad. Ja enam pole midagi sellist juhtunud. Aga uskuge, kohtumajades on negatiivseid emotsioone palju rohkem kui koolis.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles