Kohtla kaevanduse rikastusvabrikul on uus nägu ja sisu

Külli Kriis
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uue elu saanud rikastusvabrikus on säilitatud võimalikult palju ehedat minevikku, sidudes selle nüüdisaegsete materjalide ja tehnoloogiatega.
Uue elu saanud rikastusvabrikus on säilitatud võimalikult palju ehedat minevikku, sidudes selle nüüdisaegsete materjalide ja tehnoloogiatega. Foto: Matti Kämärä

Kohtla kaevanduspargi-muuseumi pealmaaosa ehitustööd on suuremalt jaolt lõppenud, uueks peahooneks kujuneva  endise rikastusvabriku sisustamise ja sättimisega usutakse ühele poole jõudvat aprillikuuks.

Vanu tööstushooneid on Ida-Virumaal omajagu, uue kasutuse on neist leidnud tühine osa. Seesuguseid, mille uuesti kasutusele võtmine just vana väärindamisel põhineb, peale Kohtla kaevanduspargi-muuseumi rohkem polegi.

"2013. aasta mais panime sellele vana rikastusvabriku hoonele nurgakivi, praegu on siin pilt hoopis teine," ütles Eesti Energia Kaevanduste juhatuse esimees Veljo Aleksandrov eile kaevanduspargi-muuseumi valmimisjärgus uude peahoonesse korraldatud tutvumisringi sisse juhatades.

Aleksandrovi sõnul on see, mida kaevanduspargis luuakse, hindamatu väärtusega. "Siin käib külastajatena inimesi, kellest paljud ei tea, kui raske on maavarast toota õli, elektrit ja muid saadusi. Siin saavad nad aimu, kuidas sünnib meie riigis energia. Tükk tüki haaval kujuneb see kompleks tõeliseks tööstusmuuseumiks, mis kindlasti aitab kaasa meie ameti tutvustamisele ja propageerimisele. Olen kindel, et siia tekib üks piirkonna ägedamaid muuseume."

Eesti Energia suur panus

Kaevanduspargi-muuseumi juhatuse liige Illart Jool kinnitas, et hoone ehituslik osa on valmis ning ekspositsioonistki juba 80 protsenti olemas. "Detsembris jõuame sellega lõpule," lubas ta, et päriselt avamisvalmis on uus peahoone kevadel.

Jool tunnistas, et ilma Eesti Energia abita poleks asi praegu ligilähedaseltki nii kaugel. Lisaks rahalisele panusele on Eesti Energia kaevanduspargile hulga olulisi eksponaate kinkinud −  Esku ekskavaatori kopast Eesti elektrijaama põlevkivilaos ja tuhaväljal teeninud roomikbuldooserini, lisaks mõndagi "väiksemat", viimati näiteks 30 kuupmeetrit kivimeid. Osa neist − erisuguse energeetilise väärtusega põlevkivi, killustik, aheraine ja ka lendtuhk − on külastajatele uudistamiseks välja pandud hoone ees rööbastel seisva põlevkivirongi vagunitesse, osa  punkrite korrusel käiguteede vahede täitmiseks, et ehedamat muljet saavutada.

Kohtuvad eri ajastud

Suurem osa ekspositsioonist paikneb vana rikastusvabriku alumistel korrustel, mis on ka köetavad. Kõigile avatud esimesel korrusel saab ringi vaadata piletit ostmata, ülespoole aga selleta enam ei pääse. Iga korrus on seotud kindla teemaga, põlevkivitööstusest ettekujutuse andmiseks kasutatakse nii ehedatena säilitatud kolude ette seatud puutetundlikke ekraane, audio- ja  videointervjuusid kunagi kaevanduses või rikastusvabrikus töötanud inimestega kui ka piltlikku selgitust. Näiteks ripuvad Eesti Energia korrusel seina veeres kaalukausid erisuguse põlevkivikogusega, igal juures  silt, mida sellest kogusest toodetud elektrienergiaga tunni vältel teha saab (alates habemeajamisest ja lõpetades elektriautoga sõitmisega).

Ülemised korrused ja paetorn pakuvad uudistamiseks omaaegseid seadmeid, taustaks on võimalik kuulata nendesamade seadmete tekitatud müra.

"Kuni 1955. aastani töötasid naised Kohtla kaevanduses ka maa all, siis keelati see neil ära," rääkis Illart Jool. "Kui see sorteerimiskompleks viiekümnendate alguses valmis sai, öeldi, et see on naistele paras kerge töö. Tegelikult oli see füüsiliselt väga raske töö, lisaks vibratsioon, müra ja tolm. Kui mõni kaevur maa all millegagi patustas, siis saadeti ta karistuseks siia koos naistega tööle − see oli kaevurile kõige suurem häbipost."

Rikastusvabrik töötas kuni kaevanduse sulgemiseni 2001. aasta aprillis.

Välitööd lõpevad jaanuaris

Lõpusirgel on ka kaevanduspargi territooriumil tehtavad välitööd.

"Kõik kommunikatsioonid on paigaldatud, praegu käib piirdeaia ehitus ja ujumistiigi korrastamine − veevahetussüsteem on juba uuendatud, praegu planeeritakse tiigi tagumist serva laugemaks," rääkis Jool.

Territooriumil asuvad hooned on juba korda tehtud: endine buldooseriboks võetakse kasutusele kaevanduspargi  enda tarbeks vajalike remonditööde ja tehnika hoidmise kohana, pumbajaama hoone ja lõhkeaineladu on vajalikud maa alt evakuatsiooni teena, vana katlamaja kasutatakse näituste ja muude kunstiürituste paigana.

Tööde lõpptähtaeg on Jooli sõnul  7. jaanuar, aga peatöövõtja AS Eviko on lubanud enne jõule ära lõpetada.  "Parklad, platsid ja juurdepääsuteed jätsime projekti selguse huvides sellest hankest välja, aga raha nende jaoks on olemas ja eraldi hanke kuulutame välja ilmselt varakevadel."

Juba kavandatakse kaevanduspargi arendamise järgmist etappi, mis tähendab peamiselt investeeringuid kokkuhoidu − näiteks päikesepaneele ja kaevandusveel põhineva kütte kasutamist ka vanas hoones. Eesmärgiks on seatud, et kolme-nelja aasta pärast suudaks kaevanduspark end ise ära majandada.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles