Kaevandusmuuseumi endine juht ähvardab kohtuga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Päeva pealt lahti lastud SA Kohtla Kaevanduspargi-muuseumi tegevjuht ja juhatuse liige Sigrid Karon kaalub võimalust pöörduda tüli lahendamiseks kohtusse.
Veel aasta alguses tundus Põhjarannikust Kohtla kaevanduspargi-muuseumi kohta käivaid uudiseid lugedes, et muuseumi käsi käib paremini kui kunagi varem: külastajate arv oli teinud olulise hüppe ning lastele oli rajatud atraktiivne Mutimaa. "Oleme rõõmsad, et oleme suutnud nii palju tulu teenida, et saame seda teha," märkis muuseumi tegevjuht ja sihtasutuse juhatuse liige Sigrid Karon toona.
Pool aastat hiljem jääb ta ootamatult tööta, sest sihtasutuse nõukogu hinnangul käib muuseumi käsi hoopis halvasti. Koguni sedavõrd halvasti, et juhatus saab korralduse vähendada muuseumi juhtimiskulusid ning juhatuse liikmetele lõpetatakse tasu maksmine.
Kuidas on võimalik, et asjad mõne kuuga nii hapuks lähevad?
Kaks auditit jutti
Karoni sõnul polnud muuseumi majanduslik olukord sugugi halb. "Me olime plussis," väidab ta. "Minust taheti lihtsalt korraga lahti saada ning hakati otsima selleks sobivaid põhjusi. Ma ei saa siiani aru, miks seda tehti."
Kuigi mai lõpus raporteerib sihtasutuse raamatupidamise aastaaruannet auditeerinud sõltumatu vandeaudiitor, et kõik on korras, kutsutakse juba juuli alguses kohale uus audiitor, kes saab ülesandeks kontrollida muuseumi majandamiskulude sihipärast kasutamist ja sisekontrollisüsteemide toimivust ning anda hinnang muuseumi tehingute seaduslikkusele ja sisekontrollisüsteemi toimivusele.
Paraku ei võimalda ka see audit nõukogul enamat kui heita Karonile ette 2013. aasta majandusaruande koostamise kvaliteeti. Audiitori hinnangul sisekontrollisüsteem toimib, kuid vajab olulisi täiendusi: puuduvad korrektsed protseduurireeglid ning kontrollikeskkond ei ole tugev.
Karoni sõnul polnud neid protseduurireegleid enne tema ametisse astumist 2012. aasta veebruaris ollagi. "Mul tuli need endal alles luua," märgib ta.
Töölt lahti
25. juunil toimub nõukogu koosolek, kus otsustatakse juhatuse liikmed Sigrid Karon ja Birgit Videvik, kes vastutab muuseumi müügitöö eest, tagasi kutsuda. Lisaks majandusaasta aruande koostamise kvaliteedile heidetakse neile ette muuseumi külastatavuse vähenemist 2014. aasta viie kuu jooksul 600 inimese võrra.
Karoni sõnul oli külastatavus tõesti vähenenud, kuid mitte käive. "Eelmise perioodiga võreldes oli see 8000 eurot suurem ning see on ju ainult hea näitaja, kui külastaja jätab senisest rohkem raha kohapeale," nendib ta.
3. juulil kukkus Karon tekkinud pingest töö juures kokku ning jäi haiguslehele. Kui ta selle pikendust tööandjale viima läks, kuulis ta enda üllatuseks, et ta pole vabastatud mitte ainult juhatuse liikme kohalt, vaid et ta pole ka enam muuseumi tegevjuht, kuigi töölepingu ülesütlemisavaldust ei oldud talle esitatud.
Uus esimees
Kohtla-Nõmme vallavalitsuse liikmeks saanud Märt Maritsast sai 2013. aasta alguses ka sihtasutuse nõukogu esimees.
"Kuni maikuuni meie koostöö temaga laabus, siis aga hakkasid mu selja taga toimuma arusaamatud asjad," ütleb Karon. "Nõukogu koosolekule mind enam ei lastud või kui ma olin ka sinna kutsutud, käskis Marits mul vait olla. Ainus tõde oli Maritsa tõde ning see näitas muuseumi majanduslikku olukorda tegelikkusest halvemas olukorras. Miks tal oli seda vaja teha, ma ei tea. Me olime kasumis ega vajanud enam ülevalpidamiseks valla raha, me olime turismiobjektina uuesti Eesti kaardil, meil olid tugevad koostööpartnerid, me olime saanud palju postiivset tagasisidet. Kõik see näitas, et muuseum oli teinud väga tublit tööd."
Karon on pöördunud sihtasutuse praeguste ja endiste liikmete poole kirjaga, kus loodab, et konflik lõppeb kohtuta: "Valmis on saanud Eesti sügavaimad elamused − maa-alused 1,6 km käigud, lastele mõeldud Mutimaa ning valmiv interaktiivne rikastusvabrik koos põneva ekspositsiooniga omavad suurt tähtsust tööstuspärandi säilimise seisukohalt. Tulime väga raskest seisust välja, saime luua endale positiivse ja tugeva partneri imago. Leidsime lisarahastust eelnevalt planeeritu ellu viimiseks. Ametis olnud aja jooksul oleme vastu võtnud 47 000 piletiga külastajat, teeninud ainult muuseumi ja seda toetavatelt teenustelt tulu 500 000 eurot. Olen koolitanud välja meeskonna, kellele teatepulk üle anda ja siirduda ise uutele jahimaadele. Südamest loodan, et saame oma töösuhted kohtuta aumehelikult lõpetada ja minna edasi, võttes endaga kaasa vajalikud õppetunnid koos veedetud ajast."
Eriarvamusel
Karoni sõnul nõustus ta kevadel juhatuse liikmeks saama ainult tingimusel, et tema tööleping tegevjuhina jääb alles. "Nii ka oli. Selle arvestusega on mul haiguslehe hüvitis kolme kuu eest saamata."
Nõukogu on teisel arvamusel, leides, et Karoni töölepinguline suhe tegevjuhina lõppes hetkest, kui ta andis nõusoleku asuda juhatuse liikme ametikohale.
Karon on palganud advokaadi ning kaalub tõsiselt võimalust kaevata oma endine tööandja kohtusse. "Ma ei tea siiani, mis need põhjused on, miks minust taheti lahti saada. Keegi pole mulle öelnud, milles ma olen eksinud. Muuseum oli mulle nagu oma laps ning ma loodan südamest, et mitte kellelegi ei tehtaks niimoodi haiget nagu mulle. Alati on võimalik ka lahkumineku korral asjades rahumeelselt kokku leppida, mitte selja taga susida ja laimu levitada."
Põhjendatud kahtlused
Nõukogu esimees Märt Marits on sellest lahkuminekust rääkides kidakeelne, nimetades juhatuse liikmete tagasikutsumist tavapäraseks protseduuriks. Samuti olevatki tema sõnul nende muuseumidega üks häda ja viletsus, sest "kõik nad virelevad pankroti äärel".
"Ma ei taha midagi kommenteerida, ma ei taha isegi kuulda sellest midagi," ütleb ta. "Nõukogu tegeleb tulevikuga ning meil on vaja vaadata, et muuseum jääks ellu."
Karoni ja Videviku tagasikutsumise põhjusteks nimetab nõukogu Põhjarannikule põhjendatud kahtlusi. "Nõukogul olid põhjendatud kahtlused juhatuse liikmete tegevuse õiguspärasuse suhtes ja samuti tegevusetuse suhtes sihtasutuse juhtimisel ja arendamisel. Need kahtlused said kinnituse siseauditi aruandest ja volikogu revisjoni tulemustest."