Venekeelne kanal pole imerohi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
Eesti valitsus langetas otsuse luua ERRi tiiva all venekeelne telekanal ja on valmis otsima selleks miljoneid. Argumendid on praegu aktuaalsed: pakkuda venekeelsele elanikkonnale alternatiivset ja tasakaalustatud infot vastukaaluks Kremli propagandale, mida paisatakse Venemaa kanalitelt.
Tegelikult on arusaam, et Eesti venekeelne elanikkond saab oma info peamiselt Moskva manipuleeritavatest telekanalitest, iganenud ja pehmelt öeldes vildakas. Rääkigu siinkohal faktid. Emori uuringu järgi oli oktoobris Eestis venekeelsete kanalite kõige vaadatum saade PBK "Eesti uudised", millel oli 47 000 vaatajat. Järgmine oli "Vremja" samal kanalil 41 000 vaatajaga. Arvestades, et Eestis elab umbes 350 000 inimest, kelle emakeel on vene keel, pole vaatajaid sugugi palju. Seda enam, et osa neist on kindlasti ka eestlased.
Võrdluseks võib tuua Põhjaranniku venekeelse rööpväljaande, millel on viimase meediauuringu kohaselt 14 000 püsilugejat. Kord kuus ilmuval meie venekeelsel tasuta väljaandel Severnoje Poberežje Ekstra on aga 60 000 püsilugejat, näitavad lugejauuringud.
Kui tuua näiteks ERRi venekeelse "Aktuaalse kaamera" uudised, on nende vaadatavus üle Eesti nii väike, et vaadatavuse tabelite ülemisse poolde see ei mahu.
Kindlasti ei ole venekeelse telekanali loomine halb idee, kui see tuleb kvaliteetne, tasakaalustatud ja informatiivne. Panna aga miljoneid magama projekti, millele auditooriumi ei teki, on üsna küsitava väärtusega ettevõtmine. Suure auditooriumi võitmine pole aga praeguses mitmekesises meedias kuigi lihtne.