Vangla peab kinnipeetavale maksma 1000 eurot
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikohus mõistis Viru vanglalt kinnipeetava kasuks välja 1000 eurot, kuna kaasvangil oli vanglas võimalik kannatanut kääridega rünnata.
Viru vanglas istuv mees kaebas kinnipidamisasutuse kohtusse, nõudes 20 000 euro suurust hüvitist kaasvangi rünnaku tõttu. Nimelt sai võimalikuks erakordne juhtum, kus üks juuksurina töötav kinnipeetav − eluaegne vang Andrei Tali − tõi oma töökohalt märkamatult eluosakonda kaasa käärid ning ründas kaaskinnipeetavat, tekitades talle rohkeid haavu.
Esmalt mõisteti välja 500 eurot
Kannatanu kaebas, et ründe tagajärjel ei liigu enam tema vasaku käe sõrmed ning mittevaralist kahju põhjustavad talle pärast rünnet nähtud õudusunenäod ja pidev hirm uute rünnakute ees.
Nii esimese kui teise astme kohus rahuldasid kaebuse osaliselt, mõistes vanglalt kannatanu kasuks välja 500 eurot.
Vangla väitis oma kaebuses riigikohtule, et ei saa juhtunu eest vastutada, kuna ei teadnud, et Tali kavatseb kaasvangi rünnata. Ent riigikohus leidis, et vangla pidi teadma ja ette nägema, et kui juuksuri töökohalt naasev ettearvamatu käitumisega kinnipeetav jäetakse läbi otsimata, siis võib ta tuua eluosakonda käärid ja seega tekib võimalik oht vanglas viibivate isikute elule ja tervisele. "Kolleegium leiab, et rünne kääridega sai võimalikuks just vanglaametnike hooletuse tõttu, mis muudab ebaoluliseks asjaolu, kas vangla oleks pidanud ühtlasi eesseisvat rünnakut ette nägema või mitte," ütles riigikohtu halduskolleegium.
Mõistlik summa − 1000 eurot
Mis puudutab hüvitisenõude summat, siis riigikohtu hinnangul tuleb selles asjas vanglalt hüvitise väljamõistmisel arvesse võtta, et kinnipidamisasutus lõi küll oma raske hooletusega ametnike tööülesannete täitmisel võimaluse kasutada kaebaja ründamiseks kääre, kuid ei ole otseselt tervisekahjustuse tekitamises osalenud. Ründajaks oli kinnipeetav Andrei Tali, kelle vastu on riigikohtu arvates kaebajal võimalik esitada nõue mittevaralise kahju hüvitamiseks tsiviilkorras.
Riigikohus leidis, et vanglalt kannatanu kasuks mõistetava hüvitise mõistlik suurus on 1000 eurot.
Kaasvangi rünnanud Andrei Tali ise pääses selles loos kriminaalkaristusest. Eelmisel aastal leidis kohus, et kui Talile määrataksegi karistus, siis eluaegsele vangistusele vangistusaja juurdeliitmine annaks kokku ikkagi eluaegse vangistuse ning selline karistus ei täidaks karistuse eesmärke. Seega leidis kohus, et prokuratuuri taotlus krimiaalmenetluse lõpetamiseks on põhjendatud.
Andrei Tali pussitas 2000. aastal Kohtla-Järvel asja ees, teist taga tänaval surnuks kaks meest ning ründas noaga veel üht, kuid viimane hakkas vastu ja tal õnnestus pääseda vigastustega.
Tali ise on käinud Eesti riigiga kohut ning saavutanud Euroopa inimõiguste kohtus ka võidu. Kohus leidis toona üksmeelselt, et pipragaasi kasutamine kinnises ruumis Tali vastu ning tema kinnisidumine kolmeks ja pooleks tunniks voodi külge rikub Euroopa inimõiguste konventsiooni kolmandat artiklit, mis keelab inimeste ebahumaanse ja alandava kohtlemise. Rikkumine pandi toime, kui vanglaametnikud kasutasid korralduste täitmisest keeldunud Tali suhtes jõudu.
Eesti riigilt mõisteti Tali kasuks välja 5000 eurot valuraha.