Iga inimene väärib turvalist kodu

Andres Anvelt
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Põhjarannik
Foto: Põhjarannik

Kaks aastat tagasi ühel vihmasel märtsipäeval hukkus Harjumaal oma kodus liikumispuudega 79aastane naine, sest pliidi alla tuld tehes süttisid tema rõivad. Ta hakkas küll kohe väljapääsu poole liikuma, kuid kõndimiseks tugiraami abi vajanud naisel läks see väga raskelt ning taas kaotas üks Eesti pere oma lähedase.

2017. aastal hukkus tules kokku 38 inimest. 2016. aastal hukkus tulekahjus 39 inimest, neist 37 oma kodus. Kokku põles ligi 800 kodu ja igal neljandal juhul oli tegemist küttekoldest alguse saanud põlenguga.

Eestimaalaste kodude kõige suuremad probleemid ongi katkised küttekolded, hooldamata korstnad, rikkis elektrisüsteemid ja kahjuks ikka veel ka puuduv suitsuandur. Eesti 649 000 eluruumist vajavad 5000 kiiret sekkumist ning kõige suuremas ohus on need inimesed, kel ei ole raha, et oma küttekolded kas korda teha või näiteks ahiküte õhksoojuspumba või mõne muu küttesüsteemi vastu välja vahetada. Ja tihti on need ka inimesed, kes ei lähe abi küsima.

Seetõttu otsustasimegi sügisel valitsuses eraldada pretsedenditud 1,5 miljonit eurot, et järgneval kahel aastal saaks tuleohutuks vähemalt 500 kõige kriitilisemas seisus kodu. Viimasel paaril kuul on usinalt tööd tehtud ning nüüd saab rääkida lähemalt, kes ja kuidas oma kodu selle toetuse abil turvalisemaks saavad.

Kuidas siis asi käib? Päästeamet on aastate vältel külastanud kümneid tuhandeid kodusid ja märkinud enda jaoks üles sellised, kus abivajadus on kõige suurem. Kohalikul omavalitsusel omakorda on kõige parem ülevaade oma inimestest, nende eluolust ja nendega juhtunust. Nii panevadki kaks partnerit pead kokku ja lähevad appi sinna, kus olukord kõige kiiremat sekkumist vajab. Elanikud ise ei pea sealjuures kellegi poole pöörduma, vaid abi tuleb ise nende juurde.

Esmajärjekorras puudutab see lasterikkaid peresid ja eelkõige üksi elavaid eakaid, samuti puudega inimesi, kel igapäevaelu kõrvalt ei jää midagi üle suurteks investeeringuteks, mida kütte- või elektrisüsteemi uuendamine või korstna ehitamine ja parandamine kahtlemata on.

Tegu võib olla ka hoopis väiksemamahulise, kuid tuleohutuse seisukohast vägagi olulise tööga, nagu näiteks korstna puhastamine, tulekustutite soetamine ning suitsu- ja vingugaasiandurite paigaldamine − toetus laieneb kõikidele nendele töödele. Ahiküttega kodus võib elu päästa ka vingugaasiandur ja nii oleme siseministeeriumis juba välja hõiganud plaani muuta tuleohutusseadust, mille üks eesmärke on muuta vinguandur kohustuslikuks nendes kodudes, kus soojust annab elav tuli.

Samuti pole vahet, kas pere elab eramus või kortermajas − muresid, mida saab toetuse abil lahendada, leidub mõlemas.

Juba on välja arvutatud seegi, kui palju omavalitsused raha saavad. Igale omavalitsusele on tagatud miinimumsumma vähemalt ühe kodu korrastamiseks. Lisaks võeti arvesse elanike arvu, sissetulekute keskmist taset ja sedagi, kui palju tuleõnnetusi seal eluhoonetega viimase kolme aasta vältel on juhtunud.

Nii saavad näiteks Narva 56 015 ja Kohtla-Järve 49 741 eurot, millega saab kahes linnas korrastada kokku 30 kodu. Maakonna ülejäänud linnad ja vallad saavad aga kokku ligi 102 000 eurot, mis aitab Ida-Virumaal ühtekokku 59 kodu tuleohutumaks muuta.

Ja tegu on vaid riigi toetusega. Loodan väga, et omavalitsused panevad riigipoolsele summale teist sama palju juurde, sest see on ainulaadne võimalus aidata oma elanike elujärge tuntavalt parandada. Turvalisus ei ole luksuskaup ja nii kasvab tuleohutute kodude arv üle Eesti mitmesaja võrra!

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles