Alates sellest nädalast langesid Eestis 25 protsenti alkoholiaktsiisid. Jüri Ratase valitsus tegi seda, viidates eelmise, samuti Ratase juhitud valitsuse vigadele.
JUHTKIRI: Tagantjärele tarkus
/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
2. juuli 2019, 00:20
Keskerakonna, sotside ja Isamaa valitsus tõstis võimule tulles 2017. aastal järsult alkoholiaktsiise, mis andis suure hoo piirikaubandusele Lätiga ning viis Eestist välja eri arvestuste järgi kümneid, kui mitte sadu miljoneid maksuraha. Jüri Ratase eelmine valitsus pidi Läti piiriralli tõttu üsna tugevat kriitikat taluma, kuid tehti nägu, et probleemi pole.
Ega me ei tea nüüdki, missugune saab olema valitsuse otsuse tegelik mõju. Osa asjatundjaid räägib, et nüüd on juba hilja midagi tagasi pöörata: inimesed on harjunud Lätis ostlemas käima ja peale alkoholi sealt muudki odavamat kaupa tooma.
Samas naeruvääristatakse seda osakaalu alkoholi hinnas, mida maksualandus endaga kaasa toob. Kaupmehed on siiski juba tõtanud kuulutama, et asuvad juba sellest nädalast alkoholi hindu alla laskma. Tegelikult on aga ka Eesti müüjatel oma süü piirikaubanduse käivitamisel, sest tõele au andes tuleb rääkida sellestki, et Eesti alkoholihindu ei tõstnud lakke mitte niivõrd aktsiisid, kuivõrd kauplejate ahnus. Kaupmehed kasutasid aktsiisitõusu lihtsalt ettekäändena väänata hinnad järsku tõusu poole. Ja ilmselt pole nemadki nüüd toimuva piirikaubanduse üle väga õnnelikud.
Selge see, et alkohol ei tohi olla lihtsalt ja odavalt kättesaadav kraam. Kuid see on alati nii olnud, et riigid peavad oma maksupoliitikas jälgima seda, mis toimub naabrite juures. Eriti meie olukorras, kus oleme põhja- ja lõunanaabritega ühes majandusruumis. Tagantjärele tarkus ei pruugi aga praegusel juhul enam aidata, seda enam, et ka lätlased on Eesti aktsiisilangetusele kiirelt reageerida jõudnud ja oma aktsiise alandanud.