Vitsikul esitletakse eesti raskeveohobuseid

Külli Kriis
, ajakirjanik
Copy
Andres Supi hobusekasvatus on eesti raskeveohobuste alustala.
Andres Supi hobusekasvatus on eesti raskeveohobuste alustala. Foto: Matti Kämärä/Põhjarannik

Laupäeval näeb Vitsiku külas eesti raskeveohobuseid nii tööd tegemas kui ka lihtsalt ilusad olemas; imetlema oodatakse kõiki hobusesõpru.

Toila vallas Vitsiku külas saadakse kokku sellepärast, et seal tegutseb Eesti suurim selle tõu kasvataja Andres Supp.

"Eestis on üldse 385 eesti raskeveohobust, neist 120 on Supi kasvanduses. Kaks kolmandikku varssu sünnib tema talus ja kui ta otsustas aasta vahet pidada ehk siis sel aastal seal ühtegi varssa ei sünni, siis ongi kogu Eesti peale tänavu oodata vaid 10−15 varssa," põhjendas Eesti hobusekasvatajate seltsi tegevjuht Krista Sepp, miks sellele tõule pühendatud juubelipäev just selles kohas aset leiab.

Eesti raskeveohobusel, kes aastal 2003 ohustatud tõugude nimekirja kanti, on sealtmaalt pisut paremini läinud − kasvanud on nii hobuste endi kui ka nende kasvatajate arv.

"Selleks, et see tõug enam ohustatud ei oleks, peaks olema üle tuhande mära − meie silmad seda aega ei näe," pole Sepp ülearu optimistlik.

Aga näiteks kasvatajaid on viie aastaga kümme juurde tulnud ja hobuste koguarv tosina aastaga kahekordistunud. 

"Hobuste järele on hakanud viimasel ajal nõudlus tekkima, just märade järele, sest korralik sugutäkk on nii kallis, et seda ei jaksata eriti osta," rääkis Sepp.

Tänu hobusekasvatajate seltsile on viimastel aastatel propageeritud ka raskeveohobusega töötamist, korraldatud õppepäevi ja erisuguste tööde esitlusi.

"Meie ülesanne on näidata, et sel hobusel on väärtus ja otstarve. Tööhobustena kasutatakse neid suuremalt jaolt hobi- ja turismitaludes, mõnevõrra ka metsatöödel − linnaparkides, linnalähedastes parkides ja ka metsas tundlikel aladel, mis raskeid masinaid ei kannata, aga kui mõningaid väiksemaid töid ikkagi teha tuleb. Põllumajanduses kasutatakse vähem, mõnes talus tehakse näiteks hobustele hein hobustega," kirjeldas Sepp nišitöid, kus tööhobune asja ette läheb.

XXV eesti raskeveohobuste päev kulgeb tema sõnul tavapärases rütmis. "Oleme hoidnud traditsiooni, et see on tõuhobuste näituse päev. Varasema maksimaalveo asemel on nüüd rakendite võistlus, lisaks palgi tõmbamine ja pööramine. Vitsiku talli tüdrukud tulevad välja väikse ratsaesinemisega."

Hobuseid vaatama ja nende kohta rohkem teada saama oodatakse kõiki hobusehuvilisi.

Kuna tegemist on juubeliüritusega, loodavad korraldajad, et kohale tuleb ka inimesi, kel tööhobuste kohta oma lugu on rääkida, olgu see siis enda või vanematel või vanavanematel olnud hobuste kohta. Ehk on mõned fotodki kaasa võtta − sellised lood ja pildid on talletamist väärt.

Eesti raskeveohobuste päev algab Vitsikul laupäeval kell 12.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles