Lisaks tänavu juba kaotatud ligemale poolele tuhandele töökohale, tõmbab Eesti Energia sel sügisel peamiselt Ida-Virumaal tegutsevates suurenergeetika ettevõtetes koomale veel 324 töökohta.
Eesti Energias tänavu Ida-Virumaal kaduvate töökohtade arv kasvab üle 800
/nginx/o/2017/12/20/7424561t1h0fdc.jpg)
3. september 2019, 14:09
Eesti Energia teatas täna, et kaevandustes kaob lähikuudel 225, elektrijaamades 76 ja hooldus- ning remonditöid osutavas ettevõttes Enefit Solutions 63 töökohta. Kaovad nii oskustööliste, spetsialistide kui ka juhtide töökohad.
40 inimesele, kelle senine töökoht kaob, pakub Eesti Energia uut tööd seoses Enefit Solutionsi hankevõiduga Narva elektrijaamade katelde ja turbiinide hooldus- ning remonditeenust osutamisel.
Kokku värbab Enefit Solutions juba käesoleval aastal juurde 126 uut töötajat. Seega kokku puudutab eelseisev koondamine 324 senist suurenergeetika töötajat.
Kui aasta alguses oli Eesti Energia suurenergeetika ettevõtetes tööl 3884 inimest, siis praeguseks on neid jäänud ametisse 3364. Eelseisva koondamise tulemusel jääb aasta lõpuks töökohti alles veidi üle kolme tuhande.
Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter märkis, et koondatute arv võinuks olla mitu korda suurem, kui augusti keskel poleks Eesti Energia omanik, ehk valitsuse kaudu riik, väljendanud ootust, et Eestile oleks 2023. aastani tagatud 1000 MW elektritootmisvõimsust. "Selle võimsusega suudame tagada, et Eestis on igal ajal piisavalt tootmisvõimekust keskmise elektritarbimise katmiseks. Omaniku selge ootus säilitab töökohti ning muudab sujuvamaks ülemineku efektiivsele elektri, õli ja gaasi koostootmisele. Võtame kasutusele töökorralduse, mis võimaldab meil vajadusel jaamu kiiresti täisvõimsusele koormata," sõnas ta pressiteate vahendusel.
Ta lisas, et aasta lõpuks koondatavate töökohtade arv, mida täna töötajatele tutvustati, on lõplik.
Otsus vähendada töökohti võimaldab Eesti Energia suurenergeetika ettevõtetel järk-järgult täistööajale üle minna ning hiljemalt novembriks on taas täiskohaga tööl kõik osalisele tööajale suunatud töötajad.
Kriis Eesti energeetikas teravnes tänavu kevadel, kui põlevkivil töötavad Narva elektrijaamad olid sunnitud CO2 kvootide kallinemise ja odava importelektri tõttu oma tootmist piirama.
Kokku annab põlevkivisektor täna otse ja kaudselt tööd rohkem kui 14 000 inimesele. 2018. aastal maksis sektor riigikassasse 122 miljonit eurot. Põlevkivitööstus moodustab riigi SKP-st ligikaudu 4-5 protsenti.