/nginx/o/2017/12/20/7424561t1h0fdc.jpg)
Veel viis-kuus aastat tagasi võis Jõhvit pidada Ida-Virumaa oivikuks, kuhu tulid suured investeeringud ja vald arenes mühinal. Vaevu viie tuhande maksumaksjaga vald pingutas, hambad ristis, et mängida välja regionaalse keskuse rolli Tallinna, Tartu ja Pärnu kõrval. Viimastel aastatel on sellisest mainest vähe alles jäänud.
Jõhvi tõmbab tähelepanu eelkõige armutu võimuvõitlusega, ühtelugu muutuvate koalitsioonidega, umbusalduskatsetega. Vallavanema ametis pole oluliselt üle aasta juba ammu keegi vastu pidanud.
Oma õlisahmakaid on tulle lisanud ka prokuratuuri ja politsei tegutsemine, kelle puhul on avalikkusel juba pikemat aega keeruline aru saada, millistel puhkudel nad näevad Jõhvis korruptsioonitonti ning sukelduvad seda püüdma pealtnäha ka pisiasjade korral, aga samas pealtnäha ilmselge ebaausa mängu puhul ei näita isegi kollast kaarti.
Kujunenud olukorras on opositsioon hakanud üha rohkem käituma nurka surutud elukana, kes vahetpidamata lõriseb ja tulistab välja arupärimisi ning umbusaldusavaldusi, teades ette, et need ei kanna suure tõenäosusega vilja.
Ei ole suurt mõtet hakata minevikust kerima lahti kõiki neid põhjusi, miks Jõhvis on asjad nii lappama läinud. Tõsi on aga see, et viimasel aastal on kurikuulsa ärimehe Nikolai Ossipenko valimisliidu Jõhvi - Meie Kodu ja Keskerakonna võimuliit üha tugevamalt keskendunud oma võimu põlistamisele. Seda kinnitab jätkuv "platsi puhastamine" vallavalitsuses ja munitsipaalasutustes ning oma inimeste paigutamine nendesse ametitesse.
Aga ka katsed lõpetada koostööd kas spordi- või sotsiaalvaldkonnas nende MTÜdega, mida ei vea neile ustavad inimesed. Tegutsetakse põhimõttel, et kui tahetakse näiteks spordilaagrit üle kümne aasta majandanud korvpalliklubilt enne rendilepingu tähtaega ära võtta, küll siis põhjus leitakse. Käib hoiaku loomine, et neil, kes pole meie poolt, tehakse elu ebamugavaks.
Oluline samm võimu tsementeerimisel on ka volikogus kõigi komisjonide, kaasaarvatud revisjonikomisjoni haaramine enda kontrolli alla. Selle protsessi krooniks sai viimane volikogu istung, kus majandus- ja eelarvekomisjoni liikmeteks kutsus komisjoni esimees keskerakondlane Eduard East, kes on ühtlasi ka volikogu esimees, vaid võimuliidu saadikud. Keskerakond võiks mäletada, et olies riigis pikalt opositsioonis, oli Jüri Ratas ikka riigikogu asespiiker ja Mihhail Stalnuhhin riigieelarve kontrolli komisjoni esimees. Jõhvis ei pea Keskerakond sellise üldtunnustatud poliitilise kultuuri järgmist vajalikuks.
Kui tekib vähimgi kartus, et volikogus võib vajalikul hulgal hääli puudu jääda, pole mingi probleem tekitada kõhklevatele saadikutele mõni töökoht vallaasutustes või sõlmida mõni leping, mis kõhkleja rõõmsaks teeb ja võimuvahetuse mõtted peast pühib. Kui küsida spordikoolis töökoha saanud volikogu liikmelt, kes on olnud ka volikogu aseesimees, milline on tema töö sisu uues ametis, siis palub ta "nii keerulisele küsimusele" vastamiseks saata küsimused kirjalikult.
Võimu põlistamise vältimatuks liimiks on ka pidev propaganda, mille käekiri sarnaneb sellega, mida võib näha idanaabri võimude kontrolli all olevates telekanalites. Paatosliku muusika taustal on vallajuhid lahendamas tähtsaid probleeme, õnnitlemas vallakodanikke, lõikamas läbi linte. Valla Facebooki lehel on vallajuhid, valged kiivrid peas, ekskavaatori kabiinis puhastamas valda varemeteks muutunud garaažidest. Tühja sellest, et pärast fotosessiooni maha tõmmatud ühte garaaži tekkis ülejäänud seitsme mahalammutamises mitmenädalane paus. Kohalik munitsipaalleht heroiseerib õilsaid vallajuhte väsimatult ja siunab õelat opositsiooni, kes ongi see patuoinas, miks vahel võivad tekkida tõrked üllate plaanide elluviimisel.
Kui eelmine vallavanem Martin Repinski tahtis väga osutuda valituks riigikogusse, siis polnud mingi probleem suurendada valla kulutusi ja panna vallaleht sagedamini ja suuremas mahus ilmuma, et kõik tema vägiteod piisavalt kirjeldatud saaksid. Nii saidki vajalikud hääled välja pigistatud. Erakondade rahastamise järelevalve komisjoni jaoks on sedalaadi trikkide ebaausaks võtteks tunnistamine ja selle eest raha tagasinõudmine liiga kõva pähkel.
Olukorras, kus esmatähtis on võimu kindlustamine, ei ole ka imekspandav, et valla arendamiseks energiat ja tähelepanu alati ei jätku. Ere näide selle kohta on üle miljoni euro maksev promenaadi pikenduse ehitus, mis on muutnud Jõhvi kontserdimaja ümbruse alates eelmisest sügisest kuumaastikuks. Alates hanke läbiviimisest on kulunud rohkem kui aasta, aga alles nüüd lõpuks on saanud uue kihi kontserdimaja parklad. Millal valmib selle naabrusesse filmimees Kaljo Kiisa kuju juurde kavandatud muusikaväljak, on esialgu ebaselge.
Küll aga sõlmis vallavanem Max Kaur tööd pooleli jätnud firmaga tänavu suvel sellise kokkuleppe, et vald loobus igasugustest tööde garantii- ja trahvinõuetest ning hoopis maksis firmale hüvitist. Seda, et sama firma juhatuse liige Roman Graf omab volikogus otsustava kaaluga häält, ei oma vallavanema meelest selle kokkuleppe puhul mingit tähendust.
Tagajärjeks on, et kokkulepitud tähtajaks pole objekt valmis, aga Jõhvi maksumaksjatele läheb see mullu suvel riigihankel pakutust üle 100 000 euro kallimaks. Vallavanem räägib lepingu sellistel tingimustel lõpetamisel vääramatu jõu tegurist. Justkui oleks Jõhvi kontserdimaja ümbrust tabanud maavärin või üleujutus. Välise vaatluse põhjal võis pooleks aastaks tardunud ehitusobjektil selline mulje isegi jääda, aga see ei ole ju tegelik põhjus.
Kujunenud olukorras on opositsioon hakanud üha rohkem käituma nurka surutud elukana, kes vahetpidamata lõriseb ning tulistab välja arupärimisi ja umbusaldusavaldusi, teades ette, et need ei kanna suure tõenäosusega vilja ja jätab mulje, et ega neidki midagi muud peale võimuhaaramise ei huvita.
Võib-olla oleks mõistlikum panna esmalt kokku oma konkreetne positiivne tegevusplaan ja miks mitte ka varivallavalitsus Jõhvi valla paremaks ree peale juhtimiseks ja püüda vallaelanikele näidata, et võimul olles saab tunduvalt paremini toimetada, kui teevad seda praegused võimud. Siis on ehk suurem tõenäosus võita oma poolele mõni selline saadik, kes isikliku heaolu kõrval ka valla huvide peale rohkem mõtleks.
Seejärel tekiks lootus, et Jõhvi võiks hakata taastama oma oiviku seisust Eesti omavalitsuste seas. Muidu jääbki Jõhvile osaks vaid "õela opositsiooni" ja "õilsa koalitsiooni" lõputu kaevikusõda.