/nginx/o/2019/10/30/12701040t1h8190.jpg)
Narvas on pärast taasiseseisvumist rajatud kaks suuremat avalikus kasutuses olevat märgilise tähtsusega hoonet. Üks neist on Tartu ülikooli Narva kolledž ja teine Vaba Lava teatrikeskus.
JUHTKIRI Võimulpüsimiseks kasutu lava
/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
31. oktoober 2019, 00:00
Kummagi ehitamisel pole kulutatud Narva linna maksumaksjate raha ja mõlema puhul on Narva linnavõimude suhtumine olnud pehmelt öeldes kummaline.
Kolledžihoone vastu võidelnud Narva endine volikogu esimees ja kauaaegne riigikogu liige Mihhail Stalnuhhin kuulutas avalikult, et tema oma jalga sinna majja ei tõsta.
Vaba Lava teatrikeskus tekkis Narva erakapitali ja Eesti maksumaksjate koostöös. Narva sai sisuliselt oma raha kulutamata endale tänapäevase sisustuse ja tehnikaga teatrimaja, mida on lisaks võimalik kasutada kontsertide, konverentside ja muude ürituste läbiviimise paigana. Selles majas toimuv on ajendiks, mis võtavad sõidu Narva ette inimesed, kel varem selleks põhjust polnud.
Selgemast selgem on, et seda laadi kultuuriasutus pole hamburgerirestoran ega autoparandustöökoda, mis suudaks end ise vaid üüri- ja piletituludega ära majandada.
Kui sellise keskuse olemasolu on Narvale tähtis, siis oleks loomulik ka linna oma panus selle tegevuskulude katmisel. Senine tõrksus selles viitab aga pigem, et suur osa volikogu liikmetest tajub, et nende valijatele on Vaba Lava justkui Narva potsatanud võõras tulnukas ning neil on täitsa ükskõik, kas see on olemas või mitte.
Küllap mõeldakse, et see on lava, kus kõnesid pidades hääli juurde ei võida. Võimulpüsimise seisukohast seega kasutu lava, kuhu pole mõtet linnaraha suunata. Munitsipaallehe kasutegur on hoopis midagi muud ja selle jaoks rahast kahju pole.