JUHTKIRI Ida-Virumaal oli tormiline aasta

Põhjarannik
Copy
Narva kaotas Tartule võitluse Euroopa 2024. aasta kultuuripealinna tiitli pärast.
Narva kaotas Tartule võitluse Euroopa 2024. aasta kultuuripealinna tiitli pärast. Foto: Ilja Smirnov / Põhjarannik

Kuigi tahaks öelda, et lõppev, 2019. aasta oli Ida-Virumaa jaoks selline keskmine ja tavapärane, siis nii kahtlemata väita ei saa. Kohalikke sündmusi, mis leidsid laia vastukaja ka üle terve riigi, oli tänavu oluliselt rohkem kui mõnel n-ö tavalisel aastal. 

Lõppevasse aastasse jäid kahed üleriigilised valimised, kus rahvas valis uue riigikogu ja oma esindajad Euroopa Parlamenti, ning küllap olid nii mõnedki tähelepanuväärsed Ida-Viru sündmused ka valimistega seotud. 

Kui positiivsest alustada, siis uuest aastast alustas Narvas tööd siia Tallinnast kolinud integratsiooni sihtasutus, mille juures avas uksed täiesti uus institutsioon − eesti keele maja. See oli reaalne osa valitsuse antud lubadusest hakata pealinnast töökohti välja viima, kuna paljud teised sellised kolimised on olnud pigem silmamoondustrikid.

Kevadel sai üle riigi negatiivseks meediakangelaseks Jõhvi vald eesotsas selle toonase vallavanema Martin Repinskiga, kes ilmselt koalitsioonipartner Nikolai Ossipenko juhtnööre järgides alustas puhastustööd vallavalitsuses ning mõnedes allasutustes, surudes oma ametist minema kogenud ja lugupeetud ametnikke-juhte. Samal ajal töötas masin, tekitamaks töökohti n-ö omadele ehk siis koalitsiooni kuuluvatele volikogu liikmetele. 

Kui poliitikutest veel rääkida, siis altkäemaksus mõisteti süüdi ja saadeti vangi Repinski hea tuttav, Narva peremeheks peetav poliitik ning ettevõtja Aleksei Voronov. Hiljem kaotas Narva Tartule võitluse Euroopa 2024. aasta kultuuripealinna tiitli pärast. Ning selles kaotuses mängis Voronovi poliitiline tegevus oma osa.

Aga üks pealinna tiitel (lisaks iga-aastasele Narva sügispealinna omale) Ida-Virumaale siiski tuli. Pisike mereäärne Aa küla Lüganuse vallas nimetati ristsõnapealinnaks ning kuigi see tiitel ei pruugi tunduda nii oluline kui kultuuripealinna oma, leidis see fakt äramärkimist isegi ühe maailma juhtiva päevalehe New York Times veergudel.

Saime kaasa elada ka vendade Sõnajalgade lahingutele kaitseministeeriumiga tuulikute pärast endises Aidu karjääris ning hariduslahingutele Kohtla-Järve gümnaasiumi õppekeele ja Kiviõli 1. keskkooli direktori pärast. Aga see viimane pole veel lõppenud, nagu ka põlevkivitööstuse ajaloo epiloogi kirjutamine, millega sel aastal algust tehti.  

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles