/nginx/o/2020/01/07/12857326t1hd679.jpg)
See oli vähem kui kaks kuud tagasi, mil Eesti võimekaima, Viimsi valla juhid otsustasid päevapealt vallandada Haabneeme kooli direktori. Vallandamisotsuse põhjuseks toodi kooli justkui ebapiisav reaktsioon ühe väidetavalt vägivalda kasutanud õpetaja õppetööst kõrvaldamisel.
Valla otsus ja selle põhjendused olid niivõrd ebaõiglased, et need käivitasid tormi, mida selles muidu väikekodanlikku rahu nautivas omavalitsuses polnud varem nähtud. Koolidirektori kaitsele tõttasid õpetajad, õpilased, lastevanemad ja kogukond.
Vähem kui 24 tunniga oli ka selge, et valla argumendid direktori ametist vabastamiseks ei pea sisuliselt ega juriidiliselt tilkagi vett. Vallajuhid pöörasid vallandamisotsuse tagasi, kuid jätkasid oma tegevuse õigustamist ning kaude ka kooli süüdistamist. See käitumisviis maksis lõpuks töökoha nii abivallavanemale kui vallavanemale.
Kuigi seaduse mõttes on koolikorraldaja vald, on sisulises mõttes kool ennekõike kogukonna oma.
Tagantjärele saame kindlalt väita, et vald ei olnud hea partner koolile, ei tegelnud piisavalt kooli probleemide lahendamisega ning tagatippu üritas oma tegematajätmisi ja ebameeldivat teemat lahendada koolidirektorist vabanemisega. Õnneks leidis olukord teise lahenduse, kuid ebapädevate juhtimisotsuste tõttu tekkinud haavad vajavad ravi veel pika aja jooksul, rääkimata siis sellest, et vald otsib uusi juhte ja vallajuhtimine revisjoni.
Nüüdseks juba kuu aega küpsenud kriis Lüganuse vallas on Viimsi omaga äraütlemata sarnane. Otsitud ja sisutühjal põhjusel vallandati Kiviõli koolidirektor ja nii rikuti jõulude eel koolirahu ja ärritati üles kogukond. Erinevus Viimsist seisneb ainult selles, et Lüganuse vald ei ole kuu aja jooksul suutnud oma viga tunnistada, kuigi ka nende põhjendused direktori vallandamiseks ei kannata kriitikat ning valla võimalused kohtus koolidirektor Heidi Uustalut võita on pehmelt öeldes olematud.
Ainsa, veel lauale jäänud vallandamisotsuse põhjusena on Lüganuse vallavanem suutnud välja tuua koostöö mittelaabumise direktoriga. Siin teevad Lüganuse vallajuhid oma kõige suurema vea, sest kuigi seaduse mõttes on koolikorraldaja vald, on sisulises mõttes kool ennekõike kogukonna oma.
Kui võtame arvesse Kiviõli 1. keskkooli õpetajad, õpilased ja nende vanemad, siis puudutab selle kooli käekäik kõige otsesemalt kaugelt rohkem kui kümnendikku Lüganuse valla elanikest. Lastevanemad usaldavad koolile oma kõige kallima vara ja eeldavad, et nende võsud saavad sealt eluks vajalikud teadmised ja oskused.
Kuna eesmärk on hea haridus ja turvaline keskkond, siis peaks just nemad olema ühed esimesed, kes hindavad koostööd koolidirektoriga. Lüganuse vald on otsustanud sellest täielikult mööda minna, jätnud kõrvale kooli hoolekogu ja kogukonna ning näidanud nii valla väge.
Kahjuks on see osutunud tüüpiliseks poliitvägivallaks kooli kallal, mille eesmärk saab olla vaid omaenese poliitiliste positsioonide parandamine. Eestimaa koolides on juba aastaid võideldud edukalt koolikiusamisega, toeks laiapõhjaline KiVa programm. Olen üha enam veendunud, et samasugust programmi, kuidas vältida kohalike omavalitsuste isevalitsejalikku vägivalda koolide kallal, vajaks ka Eesti haldus- ja hariduskorraldus.
Praegu ei ole Lüganuse vallal veel hilja oma eksimust tunnistada ja ebapädev otsus täies mahus ning tingimusteta tühistada. Kui see otsus jääb tegemata, siis kinnitab see seisukohta, et kohalikud omavalitsused ei sobi koolikorraldajaks ja meil on tarvis teisi lahendusi, et Eesti turvalist ja edukat koolisüsteemi elus hoida.