JUHTKIRI Valearvestus Jõhvi uue koolimaja planeerimisel?

FOTO: ESKIIS/AB Kauss

Jõhvi põhikooli uue koolimaja planeerimisel tekib talupojamõistusel mitmeid küsitavusi. 

Ühelt poolt on tore, et Jõhvi linnapilti lisandub uus nüüdisaegne hoone. Eesti riik saab samuti näidata, et on panustanud Ida-Virumaa arengusse ligi viis miljonit eurot, millele, tõsi, Jõhvi maksumaksjad peavad omalt poolt ligemale 2,4 miljonit eurot juurde panema. Jõhvi pargi servas asuv uusehitistest hariduslinnak saab gümnaasiumile, lasteaiale ja spordihallile uue koolimaja näol väärt täienduse, mille kõrval peaks enam-vähem samal ajal valmima ka staadion. 

See, et lammutamisele läheb koolimaja, mille soojustamiseks ja fassaadi korrastamiseks kulutati alles kaheksa aastat tagasi suur hulk avalikku raha, ei ole küll mõistliku majandamise musternäidis, ent sellega tuleb leppida. 

Märksa keerulisem on aga mõista, kuidas peaks kaks korda väiksemale pinnale mahtuma sama arv õpilasi nagu praegu ning kas nemad, aga ka kitsikusse surutud õpetajad tunnevad end seal hästi. Seda koolimaja kavandades ei osanud ilmselt ei ministeerium ega vallavalitsus ette näha, et aasta-aastalt kasvab vene perede soov panna oma lapsed eestikeelsesse põhikooli. 

Küsimus on, mida siis teha, kui selline suundumus on aina selgemalt ilmsiks tulnud. Praeguses etapis saaks veel maja suuremaks projekteerida, aga selleks peaksid nii ministeerium kui ka vald olema valmis suurendama panust. Eriti kehv lugu oleks aga siis, nagu vallamajas musta huumorina räägitakse, kui vana koolimaja saab küll lammutatud, aga uue ehitamiseks raha ei jätku ja õpilased jäävadki kutsekooli majja.  

Tagasi üles