Ida-Virumaal lisandus riigimetsa 39 kilomeetrit teid

Uus Tärivere tupiktee Alutaguse vallas Tammetaguse külas.

FOTO: Margus Reimann

Riigimetsa majandamise keskuse (RMK) mullu uuendatud ja ehitatud 328 kilomeetrist metsateedest on 39 kilomeetrit meie maakonna metsades.

Uute teede kogupikkuselt on Ida-Virumaa Pärnu ja Rapla maakonna järel kolmandal kohal.

"Kuna Ida-Virumaa on nii suure metsamassiiviga, siis on ta peaaegu alati esimese viie, kui mitte esimese kolme seas," ütles RMK metsaparandustalituse juhataja Margus Reimann.

Jutt ei ole üksnes päris uute teede ehitamisest, vaid osalt ka vanade kordategemisest.

"Päris uusi ehitasime mõne üksiku, enamasti olid ikka mingid jäljed juba enne sees," märkis Reimann.

Vajadus uute teede järele ei kao tema sõnul ka edaspidi: "Ikka on vaja kuskil mingitele metsaosadele juurde pääseda; eramaaomanik ütleb, et üle tema maa enam sõita ei tohi, või omavalitsus, et selle küla vahel enam raskete masinatega ei sõida; tekivad looduskaitselised piirangud, näiteks tuleb mingi lind kusagile pesitsema."

Tänavune talv on metsateedele kõvasti kurja teinud, nende praavitamiseks pole lisaraha aga kusagilt võtta, mistap tuleb mõnda aega lihtsalt kehvemate teedega läbi ajada.

Ikka nendesamade suurte metsamassiivide tõttu oli Ida-Virumaa mullu esimeste seas ka kuivendussüsteemide kordategemise mahu poolest: 2500 hektariga Rapla- ja Tartumaa järel kolmandal kohal.

Suuremate objektidena nimetas Reimann Sonda ja Uljaste vahel asuvat maaparandussüsteemi, veel tehti korda kaks kuivendussüsteemi Iisaku piirkonnas ning kaks Savala ja Maidla külje all.

Tänavu on plaanis korrastada kuivendussüsteemid Oornurmes, Mäetagusel ning Maidla ja Püssi vahel, kokku 2200 hektarit.

Teid tahetakse tänavu uuendada ja ehitada 50 kilomeetri jagu.

"Mõned on küll kahtlased, väga pehmed. Lootsime neid talvel teha, aga kuna talve ei olnud, siis võib tulla tagasilööke. Suur teetööde plaan on meil Alajõe ja Vaikla kandis, kus plaanime korda teha 16 kilomeetrit," märkis Reimann. 

Korras ja kvaliteetsed metsateed on vajalikud eelkõige selleks, et metsamaterjali oleks võimalik metsast välja vedada pinnast kahjustamata iga ilmaga, mis on praeguste soojade talvedega eriti oluline. Samuti lihtsustavad need looduskaitsetööde tegemist, kergendavad metsatulekahjude kustutamist ning muudavad mugavamaks looduses liikumise. 

Tagasi üles