JUHTKIRI Linnasüdamed korda

Jõhvi promenaadi ehitustööd kontserdimaja juures pandi talveks seisma.

FOTO: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Sellest on juba üle kümne aasta möödas, kui meie suurematesse linnadesse tekkisid promenaadid ehk jalakäijate jalutusalad. Tegemist oli tolle aja mõistes väga suurte ja oodatud projektidega, mille elluviimist rahastas peamiselt Euroopa Liit ning mis on suunatud elukeskkonna parandamisele. 

Promenaadid tekkisid Jõhvi, Kohtla-Järvele, veidi hiljem ka Narva ja Sillamäele (viimasel on küll renoveeritud Mere puiestee ning rannapromenaad on tegemisel). Me kõik ootasime seda, et nägusate jalakäijate alade tekkimine käivitab linnaruumi laiema korrastamise ning linnade välisilme hakkab automaatselt paranema. 

Aastate möödudes tuleb tõdeda, et nii see siiski juhtunud ei ole. Kui mitte arvestada Narvat, kus promenaad ei kulge mitte linnaruumis, vaid piki jõeäärt, võib Kohtla-Järve, Jõhvi ja Sillamäe uhketel jalakäijate aladel jalutades kahel pool näha üsna kurba pilti: räämas ja lagunevate fassaadidega maju, mille armetut olekut kordatehtud promenaadid pigem rõhutavad. 

Omavalitsused on võtnud mugava positsiooni, öeldes, et tegemist on eraomandiga, millega omavalitsusel pistmist pole. Omanikud (korteriühistud) jällegi väidavad, et neil on oma vähest raha tarvis panna hädavajalikumatesse kohtadesse (katused, soojustus jne) kui seinte võõpamine, ja nii need räämas majad uhkete promenaadide ääres edasi kössitavadki. 

Meie arvates on jäme ots siiski omavalitsuse käes, kes võiks ühistutega kokku istuda ja arutada võimalusi teha linna esindustänavate äärsed hooned lõpuks korda. Omavalitsusel on alati võimalik ühise huvi nimel ka eraomanikule abikäsi ulatada.  

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles