/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
/nginx/o/2020/03/13/13007025t1hcbb3.jpg)
Jüri Ratasest sai 2016. aasta lõpus peaminister muu hulgas ka tänu sellele, et oli pisut enne seda Eesti olümpiakomitee presidendi valimistel ühe häälega alla jäänud Urmas Sõõrumaale. Kui tookord oli põhjust arvata, et Ratase aeg valitsusjuhina ei kesta kuigi pikalt, siis mida aeg edasi, seda rohkem leiab kinnitust vastupidine.
Ajalukku ja rahva mällu kinnistuvad eelkõige need valitsusjuhid, kes juhivad riiki kriisiolukorras. Praeguse koroonaviiruse leviku tõkestamiseks astus Ratase valitsus erakordse sammu ja kuulutas välja eriolukorra, mis on Eestis viimati olnud lühikest aega 1992. aasta alguses Edgar Savisaare valitsuse ajal.
Seekordse kriisi juhtimisega on Ratase valitsus saanud hakkama nõnda, et ka opositsioonil pole põhjust talle suurt midagi ette heita. Loodetavasti nii ka jääb ning Ratas ei kasuta neid võimalusi, mida eriolukord võimaldab, mõõdutundetult ja põhjendamatult.
Samas kui kriis on käes, ei saa ajada ümmargust juttu ühiskonna sidususest, ühiskond ootab konkreetseid sõnumeid ja juhiseid.