Anvar Samost: kriis ja Eesti strateegiline huvi

Anvar Samost, ajakirjanik

FOTO: ERR

Eesti geograafilisest asukohast tulenev strateegiline huvi on ühendused Euroopaga, mille iga viimaste kümnendite kriis on ühel või teisel moel küsimärgi alla seadnud.

Paljud pole ilmselt keset koroonatulva tähele pannud olulise tähtsusega uudist: Soome riik toetab järgmise kolme kuu vältel Tallinki Turu-Stockholmi liini laevade Galaxy ja Baltic Princess regulaarset liiklust ning Tallinna-Helsingi liini laeva Megastar liiklust. Otsus sündis mõne päevaga.

Hiigelsuur Megastar sõidab praegu Tallinna ja Helsingi vahel kuus korda päevas nii, et kõik kaubaveoautod iga kord väljuvale reisile ei mahugi. Samas reisijaid on laeval tavaliselt paarsada, mida on mitu korda vähem kui 30 aastat tagasi tavalisel Georg Otsa väljumisel.

Samal tavalisel päeval, kui kümned rekad kuus korda paarisaja reisijaga Tallinnast Helsingi poole lahkuvad, väljub Tallinna lennujaamast vaid kaks regulaarlendu.

Miks Soome riik seda teeb − maksab kinni Tallinki liinide puudujääva tulu? Selleks, et tagada kaupade liikumine Euroopast Soome ja Soomest Euroopasse.

Vaatame Euroopa kaarti. Soome asub Põhja-Euroopa ülemises idanurgas ja sisuliselt kujutab endast Venemaast eenduvat poolsaart Botnia ja Soome lahe vahel. Selleks, et inimene või veoauto kaubaga jõuaks Saksamaalt Helsingisse, tuleb läbida Poola, Leedu, Läti, Eesti ja ületada Soome laht. Alternatiiv on sõita Rootsi kaudu, kus meri tuleb ületada lausa kaks korda.

Seega pole Soome riigi vaatest üldse keeruline valik, kas olukorras, kus lennuliiklus on sama hästi kui katkenud, Megastari, Galaxy ja Baltic Princessi reisid kinni maksta. See on loogiline.

Ainult pisut parem on Euroopa kaardil Eesti asukoht. Oleme Soome lahest lõuna pool, kuid maismaatee Kesk-Euroopasse on üks pikk ja tülikas ettevõtmine, nagu teab iga eestlane, kes kas või korra on autoga Leedust ja Poolast läbi sõitnud. Vahepeale jääb pigem sõjandusterminina tuntud Suwalki koridor, mille tähendus äsja paljudele selgeks sai.

Eesti ametnikud ja poliitikud ei ole alati päris hästi Eesti strateegilistest huvidest aru saada tahtnud ja seega oli Tallinki käest kuuks ajaks Paldiski-Sassnitzi liini teenuse ostmine sama palju üllatus, kui Soome poolt Rootsi ja Eesti liikluse toetamine üllatus ei olnud. Ilmselt andis tõuke asjaolu, et suur hulk Eesti inimesi näis olevat Poola piiri taha Saksamaale kinni jäänud.

Meil vedas, et laevafirma, millelt nii Soome riik kui Eesti riik saavad elutähtsat laevaliiklust tellida, on olemas, et sel on suured ja moodsad laevad ning see on eestlaste omanduses.

Ja veab, et pole mingit totrat reeglit, mis riigil sellise tellimuse tegemise ära keelaks.

Euroopa lennunduses selline reegel paraku on ning sellest on Eestile ja eestlastele palju tüli ja kulu sündinud. Seda kurba lugu me kõik teame, pole põhjust uuesti jutustada, alustades Estonian Airist ja lõpetades Nordicaga.

Samal tavalisel päeval, kui kümned rekad kuus korda paarisaja reisijaga Tallinnast Helsingi poole lahkuvad, väljub Tallinna lennujaamast vaid kaks regulaarlendu: Belavia oma Minskisse ja Turkish Airlinesi oma Istanbuli.

Kaks lennuühendust päevas, neist mitte ühtegi Euroopasse − see on strateegiline katastroof, mille kogu tähendus pole veel kohale jõudnud.

Kui viirus taandub, hakkab majandus taastuma. Mõne nädalaga suletud kümned lennuliinid Tallinnast olulistesse Euroopa sihtkohtadesse taastuvad tõenäoliselt vaid osaliselt ja vaevalise kiirusega. Ega ennegi asjata nalja ei tehtud, et eestlase tunneb õhtul Euroopas ära väsinud ja unise ilme pärast, kuna selleks, et päeva teiseks pooleks kohale jõuda, alustas ta oma kahe ümberistumisega teekonda kodust hommikul kell neli.

Võimalust, et Eesti riik strateegilisest huvist lähtudes tellib 100 miljoni euro eest aastas 15 hommikul-välja-õhtuks-koju igapäevast regulaarliini Euroopa linnadesse, ei ole, sest suurte riikide tarbijate mugavusest lähtuvad konkurentsireeglid on selle ära keelanud.

Aga kriis on võimalus. Eesti peaks eriolukorras, kus Euroopa Liit on majanduslanguse leevendamiseks indikeerinud riigiabi piirangute lõdvendamist, saavutama püsiva erandi või tuimalt reegleid eirama ning Nordicale pikaajalise lepinguga sellekohase tellimuse tegema. Kulutatud raha tuleb ettevõtjate tulu ja sealtkaudu maksudena mitmekordselt tagasi. Ühtlasi säiliksid tähelepanuväärselt hästi arenenud Eesti lennundusklastri kõrgepalgalised töökohad.

Erinevalt esimese toetuspaketi kahest miljardist eurost, mille kohe "ära sööme", oleks tegemist tulevikku suunatud investeeringu tüüpi toetusmeetmega.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles