Põhjaranniku regatt finišeerub tänavu Narva-Jõesuus

Ilja Smirnov
Copy
11. purjeregati "Piirist piirini" start Narva jõe suudmes 2008. aasta juunis.
11. purjeregati "Piirist piirini" start Narva jõe suudmes 2008. aasta juunis. Foto: Ilja Smirnov / Põhjarannik

Viiendat korda toimuv Põhjaranniku regatt jõuab seekord Narva-Jõesuusse.

Põhjaranniku regatt stardib 4. juunil Viinistult (Harjumaa), järgmisel päeval antakse teise etapi start Eisma külast (Lääne-Virumaa) ning 6. juunil on kavas kolmas, viimane etapp Toilast Narva-Jõesuusse.

Marsruudi kogupikkus on ligi 90 meremiili ehk umbes 167 kilomeetrit.

Regatti korraldavad Liimala purjetajate selts, Kalevi jahtklubi ja Lennusadama jahisadam.

Korraldaja Tõnu Lokotar Liimala purjetajate seltsist rõhutas nendele kõige tähtsamat uudist: lõpuks jõuab regatt Eesti põhjaranniku kõige kaugemasse punkti − Narva-Jõesuusse.

Lokotari sõnul oodatakse osalema ligikaudu 15 jahti. "Meil olid selleks aastaks küll suuremad plaanid − kohale plaanisid tulla ka soomlased, venemaalased ja lätlased −, ent meie plaanidesse sekkus viirus ning rahvusvahelist regatti tänavu seetõttu ei tule."

Koroonaviiruse leviku ohu tõttu tuleb ära jätta ka pärast finišit plaanis olnud pidu. "Ainult autasustamine ja kõik."

"Püüame igal aastal jõuda eri sadamatesse. Meie eesmärk on anda kõigile teada, et ka põhjarannikul elavad inimesed, siin on samuti olemas sadamad ja ka siin on võimalik purjetada. Muidu pööravad kõik purjekad Tallinnast vasakule, siia aga ei keera keegi, parimal juhul Prangli või Viinistu suunas," sõnas Lokotar, olles veendunud, et purjesportlaste säärast harjumust võib ja tulebki muuta.

Sajandivahetuse paiku toimus Narva ja Narva-Jõesuu sadamas 11 korral purjeregatt "Piirist piirini", millest osavõtjad liikusid mööda merd Pärnusse. Ent 2008. aastaks oli sellest osavõtjate arv tunduvalt vähenenud ning aasta hiljem seda enam ei korraldatud.

Tõstmaks väikelaevaomanike huvi Eesti akvatooriumi kirdenurga ja siinse regiooni vastu üldiselt, on Narva-Jõesuu, Narva ja Toila omavalitsus ellu viinud mitmeid võrdlemisi suuri projekte oma sadamate arendamiseks − praeguseks on need piisavalt varustatud ning valmis meresõitjaid vastu võtma.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles