JUHTKIRI Igaühe vastutustundel on üha suurem kaal

FOTO: Matti Kämärä / Põhjarannik

Viimasel paaril nädalal tuvastatud uued koroonaviiruse puhangud Eestis näitavad, kuivõrd kergelt ja kiiresti võib justkui mahasurutud viirus taas kulutulena kurja tegema hakata. 

Loomulikult igatsevad inimesed tavapärast elu. Soovitakse rohkem reisida ja seigelda, käia avalikel üritustel, kohtuda teiste inimestega. See kõik on inimlik ja enamikul puhkudel ka ohutu.

Seda aga vaid senikaua, kuni mõni vastutustundetu inimene ei võta koroonaviirusega seotud ohte tõsiselt isegi siis, kui terviseamet on teda teavitanud, et ta on olnud lähikontaktis haigestunuga, ja andnud korralduse jääda eneseisolatsiooni. Isegi siis, kui tal on endal ilmnenud haigustunnused, on ta jätkanud avalikes kohtades liikumist, mis otsesõnu öeldes tähendab viiruse laialipritsimist. Neile on ühiskonna pahameel teenitult osaks saanud ja ootuspärane on ka riigi poolt seaduses ette nähtud karistuste rakendamine. 

Koroonaviirusest hoidumise hellal ajal loeb tugevamini kui kunagi varem iga inimese vastutustunne. Isegi ühe inimese käitumisest võib sõltuda, kas viirus saab uuesti ulatusliku puhangu või mitte ning kas selle tagajärjel tuleb taas kogu riigis hakata rakendama kõikide elu mõjutavaid piiranguid. See omakorda tooks kaasa uued hoobid majandusele, kus erisugustel valdkondadel kulub ka kevadistest hoopidest taastumiseks veel pikk aeg. 

Kuna nakatumise risk on endiselt suur ja vastutustundetuid inimesi leidub, siis tasub endist viisi järgida ettevaatusabinõusid: hoida avalikes kohtades teistega distantsi ja desinfitseerida käsi.  

Tagasi üles