Janek Pahka: me vajame rohkem otsustamisõigust

Janek Pahka, Kohtla-Järve elanik

FOTO: Matti Kämärä / Põhjarannik

Kohtla-Järve elanik 

Vabariigi taassünnist on möödas 29 aastat ja me ei ela enam ammu 1990. aastates. Inimeste teadlikkus on kasvanud ja aeg oleks rahvale anda ka suurem otsustusõigus. Käesoleval ajal näeme demokraatiat vaid valimiste eel, mil rahvale kui kõrgema võimu kandjale jagatakse tema enda raha eest ostetud tikutopse, helkureid, preservatiive ja pastakaid ning lubatakse kokku pudrumägesid. Kohe, kui hääled käes, lubadused kaovad või lükkuvad aastateks edasi. Tegelikult paistab nii olevat, et pärast valimisi lõpeb rahva jaoks ka demokraatia ja võimu kandmine.

Olen veendunud, et aeg on küps, andmaks inimestele suurem otsustusõigus kohaliku elu küsimustes kaasa rääkida. Selleks on kohalikul omavalitsusel juba kehtivas õigusruumis mitmeid otsedemokraatlikke võimalusi. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse kohaselt teostub kohalik omavalitsus demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel. Kuid meie kõrk "kõiketeadev" Kohtla-Järve linnavalitsus ei ole neid võimalusi muidugi kasutanud. Selle asemel et volikogu istungil sinna tulnud inimesi arrogantselt sõimata, tuleks korraldada huvilistele eraldi arutelusid, kus üksteist austavas õhkkonnas seisukohti kujundada.

Tänane linnavõim ütleb selgelt, et "Sul pole õrna aimugi, kuidas asjad käivad ja milline elu tegelikult on", kui lihtne linnaelanik mingile igapäevast elu segavale asjaolule tähelepanu juhib. 

Kui inimesed tunnetavad, et nende arvamusega arvestatakse, tõuseb ka huvi kohaliku elu küsimuste lahendamisel kaasa rääkida. Siis on ka lootust, et valimisaktiivsus tõuseb piisavalt kõrgeks, et saaks linnavolikogu liikmeid pidada tõepoolest rahva esindajateks.

Tegelikult pole kellelegi saladus, et viimaste aastakümnete jooksul pole linnas peale kahe pargiala, kultuurimaja renoveerimise, ühe uue jalgpalliväljaku ja poolelioleva spordihoone midagi märkimisväärset tehtud. Tegelikkuses oleksid pidanud need objektid valmis olema juba vähemalt 15 aastat tagasi, et saaksime täna tegelda uute väljakutsetega.

Tegemist pole halisemise, vaid faktidega, mida linnajuhid tunnistada ei taha, korrutades jätkuvalt, et linnal on läinud väga hästi. Kaine mõistus keeldub nimetamast edukaks linna, kust noored lahkuvad, mille elanikkond vananeb ja suur hulk inimesi elab allpool vaesuspiiri. Kas see ongi hästi juhitud linn?

Pikka aega Kohtla-Järvel võimul olnud Keskerakonda kuuluvad volikogu ja linnavalitsuse liikmed peavad end silmakirjalikkust, üleolevust ja enesekindlust täis topituna ainsateks mõistusega olenditeks linnas ning seetõttu ka asendamatuteks. Kui neid kirutakse, siis üldjuhul ei saa nad aru, millest jutt, hiljem aga eitavad nii öeldut kui ka tehtut. Äkki aitab?

Rahvale pole vaja olematut demokraatiat, vaid ärakuulamist, arusaamist ja temaga arvestamist.

On selge, et ainult elanikkonna ühine soov suudaks sillutada tee kodanikualgatuse laviinile ja looks eeldused linna paremaks muutumisel. Samas Ahtme tehase ümber keerleva ja Kohtla-Järve saastatud õhu teemaliste arutelude valguses on selge ka see, et vaid ilusad jutud, allkirjade kogumised või pöördumised, olgu viimased kui tahes argumenteeritud, tundes praeguse võimuloleva ladviku klammerdumist võimu külge, meid sihile ei vii.

Linna uus poliitiline suund peab olema kaasav, avatud ja läbipaistev. Usalduskriis ning lõhe inimeste ja võimulolijate vahel on niigi selgelt tajutavad. Seda usalduse kaotust on aga võimalik kompenseerida elanikkonna kaasamisega otsustamisse, info avalikustamise, aususe ja läbipaistva juhtimisega.

Tänane linnavõim ütleb selgelt, et "Sul pole õrna aimugi, kuidas asjad käivad ja milline elu tegelikult on", kui lihtne linnaelanik mingile igapäevast elu segavale asjaolule tähelepanu juhib. Teisalt on neil ehk õiguski, sest asjaolu, millele linnaelanik tähelepanu juhib, segab tema enda, mitte valitud esindaja elu ning nii see lõhe rahva ja võimulolijate vahel süveneb. Nii näemegi, et turvaliselt materiaalselt kindlustatul on raske mõista puuduses ning hirmus elava inimese mõtteid ja vajadusi.

Jüri Toomepuu on öelnud: "Suurem osa probleeme ongi meil ju tekkinud sellest, et võimulolijate majanduslik-poliitilised ja rahva huvid ei ühti." Praegune linnavalitsemise stiil kahjustab linna arengut. Uued väljakutsed, millele tuleb meie piirkonnas lahendusi otsida, vajavad ka juhtimisstiili, kus tehakse koostööd nii riigiametite, ettevõtjate kui ka teiste huvigruppidega. Siinkohal peab linnavalitsus ise aktiivne olema, et koostööd pakkuda.

Otsedemokraatia suurendamine on meie sõnum eelseisvatel valimistel, sest ühiskonna areng on jõudnud sinnamaale, kus on vaja demokraatia madalamalt astmelt ehk esindamiselt liikuda edasi kõrgemale ehk osalemisele. Teatavasti on levinuim otsedemokraatia rakendamise vorme referendum ehk rahvahääletus. Linna tasandil ehk kohaliku elanikkonna ja kohaliku elu küsimustes võib rahvahääletus tõsta otsuste kvaliteeti ja tunnustatust (legitiimsust). Meie eesmärgiks saab muuta tänasel linnavalitsemisel probleemiks olevat üleolevat suhtumist, mille kohaselt "konnadelt ei küsita, kui sood kuivendatakse", ja selle nimel teeme ka tööd.

Tagasi üles
Back