JUHTKIRI Jäätmed kaubaks

Põhjarannik
Copy
Püssi tuhamägi.
Püssi tuhamägi. Foto: Silver Kämärä

Ida-Virumaa kui tööstuspiirkonna peamisi probleeme on läbi aastate olnud see, mida teha tööstusest tulevate jäätmetega, mis reostavad loodust, aga koormavad aasta-aastalt üha rohkem ka ettevõtete rahakotti. 

Peamised probleemid on olnud seotud õlitootmisest pärit poolkoksi, elektrijaamadest tuleva põlevkivituha ja CO2ga ning kaevandamisjäätmetena käsitletava aherainega. 

Kui viimast on hõlpsam kasutada ehituses näiteks täitematerjalina, siis kahe esimesega on keerulisem. Õlitootmisjääkidele on läbi aastate püütud head rakendust leida: generaatorigaas sobib kütmiseks, poolkoksi aga ladestatakse siiani keskkonda. 

Ka CO2 ärakasutamiseks on juba plaane tehtud tulevaste agroparkide loomise kontekstis.  

Aastaid on nuputatud, mida teha elektrijaamade tuhaga. Juba nõukaajast teame, kuidas seda kasutati ehitusmaterjalide tööstuses, peamiselt tuhaplokkide tootmises. Nüüdseks on see minevik. Põhjarannik on korduvalt kirjutanud Ragn-Sellsi kavast hakata seda väärindama ning tänagi käsitleme seda teemat.

Tööstusjäätmete töötlemine ja väärindamine saab ilmselt olema Ida-Virumaa jaoks tulevikus üks valdkond, millega kompenseerida põlevkivitööstuse kokkutõmbumist. Ja seda mitte ainult põlevkivijääkide valguses. Sillamäel tegutseb näiteks aastaid vanu akusid töötlev ettevõte Ecometal, kus kasutatakse praktiliselt ära kõik jäägid, ja see ettevõte on edukas. Ka siinsed õlitootjad on tegelnud kasutatud rehvide ümbertöötamise võimaluse uurimisega. 

Termin "ringmajandus" on üha rohkem moes ning Ida-Virumaal õnneks selle valdkonnaga juba mõnda aega ka aktiivselt tegeldakse.  

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles